Rahvarinne

Tallinnas, majas Uus tänav 28 asus 1988-1994 Rahvarinde peakontor. Tänapäeval tähistab seda mälestustahvel maja seinal.

See artikkel räägib Eestis 1988. aastal tekkinud liikumisest. Tšiili Rahvarinde kohta vaata artiklit Rahvarinne (Tšiili). Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Rahvarinne (täpsustus).

---

Eestimaa Rahvarinne (ERR), ametliku nimetusega Rahvarinne Perestroika Toetuseks, hiljem Eestimaa Rahvarinne, oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, suurim massiliikumine Eestis.

Algidee

13. aprillil 1988 Eesti Televisiooni õhtuses saates "Mõtleme veel", kui arutati, kuidas rakendada kodanikualgatust, avaldas Edgar Savisaar mõtte luua perestroika toetuseks legaalne opositsioon, demokraatlik liikumine – Rahvarinne. Veel samal ööl loodi Rahvarinde initsiatiivgrupp ja koostati Rahvarinde deklaratsioon. 1.–2. oktoobrini peeti Tallinna Linnahallis Rahvarinde asutamiskongress. ERR esialgseteks eesmärkideks oli IME loomine ja rakendamine NSVL-i koosseisus.

Asutamiskongress

Asutamiskongressil valiti ka RR eestseisus ja volikogu.

• RR eestseisusse valiti: Kostel Gerndorff, Mati Hint, Lembit Koik, Marju Lauristin, Edgar Savisaar, Heinz Valk ja Rein Veidemann;
• RR volikogusse valiti: Hardo Aasmäe, Paul Allik, Küllo Arjakas, Tõnis Avikson, Rem Blum, Oleg Burov, Eldar Efendijev, Andres Ehin, Andres Ellamaa, Sirje Endre, Ignar Fjuk, Igor Gräzin, Klara Hallik, Mati Heidmets, Mart Kadastik, Siim Kallas, Vahur Kalmre, Henn Karits, Tõnu Karu, Rein Kilk, Paavo Kollom, Ott Kool, Andres Kork, Toomas Kork, Ülo Laanoja, Vello Lattik, Enn Leisson, Juhan Liiv, Valdur Liiv, Juri Lotman, Aivo Lõhmus, Uno Mereste, Lennart Meri, Mikk Mikiver, Aadu Must, Andres Ottenson, Viktor Palm, Enn Põldroos, Kalev Raave, Ivar Raig, Vello Saatpalu, Tõnn Sarv, Mart Siimann, Toomas Sildam, Aare Sirel, Lepo Sumera, Ester Šank, Hagi Šein, Mati Tambur, Andres Tarand, Dalia Tarmak, Felix Undusk, Sulev Vahtre, Hannes Valter, Peeter Vihalemm, Ülo Vooglaid, Rafik Grigorjan, Hasso Nurm, Jaak Tamm, Mart Tarmak, Mihkel Tiks. Volikogusse olid ka delegeeritud Kalju Aleksius, Heinrich Ausmees, Vladimir Brehov, Albert Danielson, Ivo Eesmaa, Ants Erg, Oleg Harlamov, Valter Hommik, Kalle Jents, Rein Järlik, Ivar Kallion, Toomas Kork, Reet Laul, Samuel Lazikin, Ando Leps, Georg Lints, Ants Lõhmus, Taimi Piin, Asta Pino, Vello Pohla, Jelena Popkovskaja, Juris Putrins, Villu Rooda, Ott Sandrak, Johannes Sepp, Eduard Saumjan, Rein Tamme, Tenno Teets, Liina Tõnisson, Uno Ugandi, Ulvi Valdja, Illar Viilmann.

Üritused

1988. aasta oktoobris-novembris koguti Rahvarinde eestvõttel NSV Liidu seaduse eelnõu "Muudatustest ja täiendustest NSV Liidu konstitutsioonis (põhiseaduses)", millega taheti veelgi vähendada liiduvabariikide õigusi, vastu üle 800 000 allkirja.

23. augustil 1989 organiseerisid Balti riikide rahvarinded inimketi läbi kolme Balti riigi tuntud nime "Balti kett" all.

18. märtsil 1990 toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu valimised, kus Rahvarinne sai 24% häältest. Rahvarinde nimekirjas kandideerinud said 45 kohta 105-st. Savisaar moodustas valitsuse suures osas Rahvarinde liikmetest.

12. oktoobril 1991 asutati Rahvarinde baasil Rahva-keskerakond, mis hiljem arenes Keskerakonnaks.

Rahvarinne lõpetas tegevuse 13. novembril 1993.

Rahvarinde olemus ja eesmärgid

ERR Üldprogrammis ja Eestimaa Rahvarinde Hartas 1988 aastast olid kirjas selliseid põhimõtted:

• Eestimaa rahvarinne (ERR) on Eesti NSV kodanike algatusel põhinev üldrahvalik liikumine uuenduskursi toetamiseks ja elluviimiseks Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis kõikidel riigi- ja ühiskonna aladel. ERR tegutseb progressi, humanismi, rahu ja desarmeerimise nimel, kogu Eestimaa rahva huve ning õigusi aluseks võttes.
• ERR põhieesmärk on arendada rahva teadlikkust, poliitilist kultuuri ja kodanikualgatust ning luua demokraatiamehhanism, et aidata kaasa tegelikul rahvavõimul ja tasakaalustatud majandusel rajaneva ühiskonna loomisele, kus on tagatud kõik inimõigused.
• Rahvarinne levitab eluhoiakut, mille aluseks on loodushoidliku ühiskonna idee. Selleks et ära hoida elukeskkonna globaalset hävingut, on vaja põhimõttelist murrangut tootva ja tarbiva inimese mõttelaadis.
• Tuleb igati soodustada ressursisäästlike ja jäätmevabate tehnoloogiate evitamist ning mahepõllumajanduse arendamist.
• Keskkonnakaitse nõuded tuleb vastavusse viia rahvusvahelise praktikaga. On vajalik luua tõhus süsteem keskkonnaseisundi jälgimiseks ja avalikustamiseks. Majandusprojektid tuleb allutada sõltumatule ökoloogisele ekspertiisile.
• Majandustegevus, mis toob kaasa elukeskkonna ülenormatiivse saastamise, tuleb lõpetada
• Meie kohus on toetuda oma ajaloolise talurahvakultuuri aluseks olevale metsa-, põllu- ja mererahva aastatuhandete kogemusele.

Kirjandus

• "Rahvakongress. Eestimaa Rahvarinde kongress 1. – 2. X 1988. Materjalide kogumik". Koostanud J. Nõmm ja A. Ottenson, Perioodika, Tallinn 1988, 208 lk.

Vaata ka

• Interrinne
• Latvijas Tautas fronte (LTF)
• Sąjūdis

Välislingid

• faksiimilekroonika Rahvarinde kajastusest ajakirjanduses
• Arno Altoja "Balti Rahvarinded"