Maagaas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 27. märts 2013, kell 03:50

Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, miis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides. Suurema osa maagaasist moodustab metaan.

Tekkimise järgi jaotatakse maagaasi biokeemiliseks, vulkaaniliseks, metamorfoosseks, atmosfääriliseks, keemiliseks, radioaktiivseks ja termoruumseks. Maagaas on harilikult tekkinud orgaaniliste ainete biokeemilisel lagunemisel ja sellele järgnenud muundumisel geogeemiliste tegurite mõjul.

Maagaasi leidub peamiselt kas koos naftaga naftamaardlates (naftagaas) või gaasikondensaadiga (gaasikondensaadigaasid) või eraldi gaasimaardlates (kuiv põlev gaas). Vähemal määral ka söemaardlates kaevandusgaasina. Maagaasi tekib ka märgalade, prügimägede jms hapnikuvaestes tingimustes orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel. Kuivade põlevate maagaaside põhikomponent on metaan, nafta ja gaasikondensaadigaasid sisaldavad märgatavas koguses ka kõrgemaid süsivesinikke.

Maagaas kuulub fossiilsete kütuste hulka. Suurim majanduslik tähtsus on põlevatel maagaasidel. Maagaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kütusena mootorsõidukites, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes; samuti keemiatööstuses mitmesuguste toodete (väetised, kangad, klaas, teras, plastmass, värvid jne) valmistamisel. Maagaas on puhas ja küllaltki keskkonnasõbralik energiaallikas, sest tema gaasiline olek tagab kütuse täieliku põlemise ilma kahjulike põlemisjääkideta. Maagaasi torutransport säästab loodust – väheneb auto- ja raudteetranspordi koormus ning heitgaaside ja müra hulk. ^[1]

Maagaasi kasutavad Eesti tarbijad peamiselt soojusenergia saamiseks, elektri tootmiseks, tootmisettevõtetes erinevate tehnoloogiliste vajaduste katmiseks ning koduses majapidamises. Eestisse tuleb maagaas läbi torustike Venemaalt. ^[1]

Maagaasi eripõlemisssoojus on olenevalt koostisest 32,5-54,5 MJ/m3. ^[2]

Maagaasi ülemaailmne varu on umbes 15×10¹³ m³.

Suured maagaasi leiukohad asuvad Venemaa territooriumil. Neist suurim on Urengoi gaasimaardla, mis asub Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas. Seal leidub umbes 10¹³ m³ maagaasi. Maardla kuulub Vene gaasikompaniile Gazprom.

Lisaks Venemaale kuuluvad peamiste maagaasi tootjate hulka Ameerika Ühendriigid, Kanada, Suurbritannia, Alžeeria, Holland, Norra, Indoneesia, Iraan ja Usbekistan.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 http://www.gaas.ee/Maagaas 30. aprill 2012
↑ EE 6, Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, 1995

Vaata ka

Välislingid

[gaas-1] 1,0 ^1,1 http://www.gaas.ee/Maagaas 30. aprill 2012

[ee6-2] EE 6, Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, 1995

[1]

[2]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[File:Pipeline device 2.jpg|thumb|Maagaasi jaotamine]]
+[[Pilt:Gas Reserves 2011.gif|thumb|250px|Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal]]
-'''Maagaas''' on [[Orgaanika|orgaanilise]] aine lagunemise tagajärjel tekkinud [[gaas]]iliste [[süsivesinik]]e [[segu]], millest suurema osa hõlmab [[metaan]].
+'''Maagaas''' on [[orgaaniline aine|orgaanilise aine]] lagunemise tagajärjel tekkinud [[gaas]]iliste [[süsivesinik]]e [[segu]], miis asub [[maakoor]]e tühikuis ja poorseis kihtides. Suurema osa maagaasist moodustab [[metaan]].
+Tekkimise järgi jaotatakse maagaasi biokeemiliseks, vulkaaniliseks, metamorfoosseks, atmosfääriliseks, keemiliseks, radioaktiivseks ja termoruumseks. Maagaas on harilikult tekkinud [[orgaanilised ained|orgaaniliste ainete]] [[bikeemiline lagunemine|biokeemilisel lagunemisel]] ja sellele järgnenud muundumisel geogeemiliste tegurite mõjul.
-Maagaasi leidub peamiselt, kas koos [[nafta]]ga [[naftamaardla]]tes või eraldi [[gaasimaardla]]tes. Vähemal määral ka [[söemaardla]]tes [[kaevandusgaas]]ina. Maagaasi tekib ka [[märgala]]de, [[Prügimägi|prügimägede]] jms [[hapnik]]uvaestes tingimustes orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel. Maagaas kuulub [[fossiilne kütus|fossiilsete kütuste]] hulka. Maagaasi ülemaailmne varu on umbes 15×10<sup>13</sup> m³.
+Maagaasi leidub peamiselt kas koos [[nafta]]ga [[naftamaardla]]tes ([[naftagaas]]) või [[gaasikondensaat|gaasikondensaadiga]] ([[gaasikondensaadigaas]]id) või eraldi [[gaasimaardla]]tes (kuiv põlev gaas). Vähemal määral ka [[söemaardla]]tes [[kaevandusgaas]]ina. Maagaasi tekib ka [[märgala]]de, [[Prügimägi|prügimägede]] jms [[hapnik]]uvaestes tingimustes orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel. Kuivade põlevate maagaaside põhikomponent on [[metaan]], [[nafta]] ja [[gaasikondensaadigaas]]id sisaldavad märgatavas koguses ka kõrgemaid [[süsivesinik]]ke.
-Maagaasi kasutatakse [[elektrienergia|elektri-]] ja [[soojusenergia]] tootmiseks, [[kütus]]ena [[mootorsõiduk]]ites, [[pliit]]ides ja lokaalsetes kütteseadmetes; samuti [[keemiatööstus]]es mitmesuguste toodete ([[väetis]]ed, kangad, [[klaas]], [[teras]], [[plastmass]], [[värv]]id jne) valmistamisel.
+Maagaas kuulub [[fossiilne kütus|fossiilsete kütuste]] hulka. Suurim majanduslik tähtsus on põlevatel maagaasidel. Maagaasi kasutatakse [[elektrienergia|elektri-]] ja [[soojusenergia]] tootmiseks, [[kütus]]ena [[mootorsõiduk]]ites, [[pliit]]ides ja lokaalsetes kütteseadmetes; samuti [[keemiatööstus]]es mitmesuguste toodete ([[väetis]]ed, kangad, [[klaas]], [[teras]], [[plastmass]], [[värv]]id jne) valmistamisel. Maagaas on puhas ja küllaltki keskkonnasõbralik energiaallikas, sest tema gaasiline olek tagab kütuse [[täoelik põlemine|täieliku põlemise]] ilma kahjulike [[põlemisjääk]]ideta. Maagaasi [[torutransport]] säästab loodust – väheneb auto- ja raudteetranspordi koormus ning [[heitgaasid]]e ja müra hulk. <ref name="gaas"> http://www.gaas.ee/Maagaas 30. aprill 2012 </ref>
+Maagaasi kasutavad Eesti tarbijad peamiselt [[soojusenergia]] saamiseks, elektri tootmiseks, tootmisettevõtetes erinevate tehnoloogiliste vajaduste katmiseks ning koduses majapidamises. Eestisse tuleb maagaas läbi torustike [[Venemaa]]lt. <ref name="gaas" />
+Maagaasi [[eripõlemisssoojus]] on olenevalt koostisest 32,5-54,5 MJ/m3. <ref name="ee6">EE 6, Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, 1995</ref>
+Maagaasi ülemaailmne varu on umbes 15×10<sup>13</sup> m³.
 [[File:Colonne distillazione.jpg|thumb|Maagaasi distsileerimine]]
@@ 10. rida: / 19. rida: @@
 Lisaks Venemaale kuuluvad peamiste maagaasi tootjate hulka [[Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada]], [[Suurbritannia]], [[Alžeeria]], [[Holland]], [[Norra]], [[Indoneesia]], [[Iraan]] ja [[Usbekistan]].
+==Viited==
+{{Viited}}
 ==Vaata ka==