Maagaas: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 1655 baiti ,  9 aasta eest
liitmine
P (Bot: Migrating 73 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q40858 (translate me))
(liitmine)
[[File:Pipeline device 2.jpg|thumb|Maagaasi jaotamine]]
[[Pilt:Gas Reserves 2011.gif|thumb|250px|Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal]]
'''Maagaas''' on [[Orgaanikaorgaaniline aine|orgaanilise aine]] aine lagunemise tagajärjel tekkinud [[gaas]]iliste [[süsivesinik]]e [[segu]], millestmiis suuremaasub [[maakoor]]e tühikuis ja poorseis kihtides. Suurema osa hõlmabmaagaasist moodustab [[metaan]].
 
Tekkimise järgi jaotatakse maagaasi biokeemiliseks, vulkaaniliseks, metamorfoosseks, atmosfääriliseks, keemiliseks, radioaktiivseks ja termoruumseks. Maagaas on harilikult tekkinud [[orgaanilised ained|orgaaniliste ainete]] [[bikeemiline lagunemine|biokeemilisel lagunemisel]] ja sellele järgnenud muundumisel geogeemiliste tegurite mõjul.
Maagaasi leidub peamiselt, kas koos [[nafta]]ga [[naftamaardla]]tes või eraldi [[gaasimaardla]]tes. Vähemal määral ka [[söemaardla]]tes [[kaevandusgaas]]ina. Maagaasi tekib ka [[märgala]]de, [[Prügimägi|prügimägede]] jms [[hapnik]]uvaestes tingimustes orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel. Maagaas kuulub [[fossiilne kütus|fossiilsete kütuste]] hulka. Maagaasi ülemaailmne varu on umbes 15×10<sup>13</sup> m³.
 
Maagaasi leidub peamiselt, kas koos [[nafta]]ga [[naftamaardla]]tes ([[naftagaas]]) või [[gaasikondensaat|gaasikondensaadiga]] ([[gaasikondensaadigaas]]id) või eraldi [[gaasimaardla]]tes (kuiv põlev gaas). Vähemal määral ka [[söemaardla]]tes [[kaevandusgaas]]ina. Maagaasi tekib ka [[märgala]]de, [[Prügimägi|prügimägede]] jms [[hapnik]]uvaestes tingimustes orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel. MaagaasKuivade kuulubpõlevate maagaaside põhikomponent on [[fossiilnemetaan]], kütus|fossiilsete kütuste[[nafta]] hulka.ja Maagaasi[[gaasikondensaadigaas]]id ülemaailmnesisaldavad varumärgatavas onkoguses umbeska 15×10<sup>13</sup>kõrgemaid [[süsivesinik]]ke.
Maagaasi kasutatakse [[elektrienergia|elektri-]] ja [[soojusenergia]] tootmiseks, [[kütus]]ena [[mootorsõiduk]]ites, [[pliit]]ides ja lokaalsetes kütteseadmetes; samuti [[keemiatööstus]]es mitmesuguste toodete ([[väetis]]ed, kangad, [[klaas]], [[teras]], [[plastmass]], [[värv]]id jne) valmistamisel.
 
Maagaas kuulub [[fossiilne kütus|fossiilsete kütuste]] hulka. Suurim majanduslik tähtsus on põlevatel maagaasidel. Maagaasi kasutatakse [[elektrienergia|elektri-]] ja [[soojusenergia]] tootmiseks, [[kütus]]ena [[mootorsõiduk]]ites, [[pliit]]ides ja lokaalsetes kütteseadmetes; samuti [[keemiatööstus]]es mitmesuguste toodete ([[väetis]]ed, kangad, [[klaas]], [[teras]], [[plastmass]], [[värv]]id jne) valmistamisel. Maagaas on puhas ja küllaltki keskkonnasõbralik energiaallikas, sest tema gaasiline olek tagab kütuse [[täoelik põlemine|täieliku põlemise]] ilma kahjulike [[põlemisjääk]]ideta. Maagaasi [[torutransport]] säästab loodust – väheneb auto- ja raudteetranspordi koormus ning [[heitgaasid]]e ja müra hulk. <ref name="gaas"> http://www.gaas.ee/Maagaas 30. aprill 2012 </ref>
 
Maagaasi kasutavad Eesti tarbijad peamiselt [[soojusenergia]] saamiseks, elektri tootmiseks, tootmisettevõtetes erinevate tehnoloogiliste vajaduste katmiseks ning koduses majapidamises. Eestisse tuleb maagaas läbi torustike [[Venemaa]]lt. <ref name="gaas" />
 
Maagaasi [[eripõlemisssoojus]] on olenevalt koostisest 32,5-54,5 MJ/m3. <ref name="ee6">EE 6, Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, 1995</ref>
 
Maagaasi ülemaailmne varu on umbes 15×10<sup>13</sup> m³.
 
[[File:Colonne distillazione.jpg|thumb|Maagaasi distsileerimine]]
 
Lisaks Venemaale kuuluvad peamiste maagaasi tootjate hulka [[Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada]], [[Suurbritannia]], [[Alžeeria]], [[Holland]], [[Norra]], [[Indoneesia]], [[Iraan]] ja [[Usbekistan]].
 
==Viited==
{{Viited}}
 
==Vaata ka==
124 967

muudatust

Navigeerimismenüü