Erinevus lehekülje "Kauplus" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 28 baiti ,  8 aasta eest
P
resümee puudub
P
Ajalooliselt on suur osa kauplusi spetsialiseerunud kindlat liiki kaupadele või kaubarühmadele, näiteks [[leivapood]], [[lihapood]], [[kalapood]], [[kangapood]], [[rõivapood]], [[kulinaariapood]] jts. Väikesi universaalkauplusi nimetati vanemas eesti keeles [[pudupood]]ideks või [[vürtspood]]ideks. Praegusajal on levinud suured universaalkauplused, kus eri kaupu võidakse müüa eri osakondades: [[kaubamaja]]d, [[passaaž]]id, [[supermarket|super]]- ja [[hüpermarket]]id jms.
 
== Ajalugu ==
Kaupluste tegevusvormid on ajaloos suuresti muutunud. Keskajal asusid kauplused enamjaolt kaupmeeste elamute[[elamu]]te esimesel korrusel. Hiljem arenesid neist spetsialiseerunud erikauplused ja universaalsed pudupoed, kus levinuim müügivorm oli [[letimüük]]: kaubaskaubad asusid leti taga riiulitel, kus neid vastavalt ostja soovidele ulatas, pakkis ja arvestas [[müüja]]. Tänapäeval on suurte jaekaubandusettevõtete arengu ja kaupluste ketistumise mõjul levinud eelkõige [[selvemüük]], kus ostjad liiguvad kaubariiulite vahel ringi, koguvad soovitud kaubad kokku ning tasuvad alles väljudes [[kassa]]s, letimüügis võivad olla vaid üksikud tooterühmad (nt [[kulinaaria]], soojad toidud või kange [[alkohol]]).
 
Ehkki [[rändkaupmees|rändkaupmehed]] on tegutsenud paljudes riikides juba aastatuhandeid, muutis alles autotranspordi levik võimalikuks rändkaupluste tekke. Nõukogude ajal levisid ka Eestis [[autokauplus]]ed (nn autolavkad), kus müügiruum võis olla veoautos või siis toimis kauplusauto kaubaruumi serv või aken müügiletina (sarnanedes pigem kioskile kui kauplusele).
38 323

muudatust

Navigeerimismenüü