Ivonka Surviłła: erinevus redaktsioonide vahel
P Bot: Migrating 9 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q2414267 (translate me) |
P kat |
||
| 14. rida: | 14. rida: | ||
[[1997]]. aastal valiti ta Valgevene eksiilpresidendiks pärast seda, kui eelmine president, 80-aastane [[Jazep Sažyč]] ametist tagasi astus. Ta on seni Valgevene ainus naispresident ja ainus president, kes valitud pärast [[Valgevene]] iseseisvumist. |
[[1997]]. aastal valiti ta Valgevene eksiilpresidendiks pärast seda, kui eelmine president, 80-aastane [[Jazep Sažyč]] ametist tagasi astus. Ta on seni Valgevene ainus naispresident ja ainus president, kes valitud pärast [[Valgevene]] iseseisvumist. |
||
Kunstnikuna on Ivonka Surviłła osalenud enam kui 30 näitusel. Tal on 2 tütart. Vanem tütar Paulina on muusikaajaloolane. Janka |
Kunstnikuna on Ivonka Surviłła osalenud enam kui 30 näitusel. Tal on 2 tütart. Vanem tütar Paulina on muusikaajaloolane. Janka Surviłła suri 1997. |
||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
| 28. rida: | 28. rida: | ||
[[Kategooria:Presidendid|Survilla, Ivonka]] |
[[Kategooria:Presidendid|Survilla, Ivonka]] |
||
[[Kategooria:Valgevene|Survilla, Ivonka]] |
[[Kategooria:Valgevene poliitikud|Survilla, Ivonka]] |
||
[[Kategooria:Sündinud 1936|Survilla, Ivonka]] |
|||
Redaktsioon: 24. märts 2013, kell 17:05
Ivonka Surviłła (valgevene keeles Івонка Сурвілла, sündinud Ivonka Šymaniec), sündis 11. aprillil 1936 Stoŭbcys Minski lähedal Poolas) on 1918. aastal väljakuulutatud Valgevene Rahvavabariigi president eksiilis.
Ta sündis inseneri Uladzimier Šymanieci ja tema naise Evelina Šymanieci (sündinud Paškievic) tütrena ajaloolisel valgevenelaste asualal, mis tollal kuulus Poolale. Kui pärast NSV Liidu kallaletungi Poolale inkorporeeriti Lääne-Valgevene Nõukogude Liitu, siis isa vahistati ja mõisteti 5 aastaks koonduslaagrisse. Teise Maailmasõja puhkemise tõttu ei jõutud isa Siberisse saata ega hukata, vaid Saksa väed vabastasid ta.
1944 põgenes perekond pealetungiva Punaarmee eest algul Ida-Preisimaale ja siis Taani, kus nad elasid mitu aastat põgenike laagris. Tee peal suri Ivonka noorem õde.
1948 jõudis perekond Prantsusmaale ja asus elama Pariisis. Seal oli perekond aktiivne välisvalgevenelaste ringkonnas.
Ivonka õppis aasta aega kunstikoolis ja seejärel Sorbonne'is filoloogiat. 1959 abiellus ta valgevene rahvusliku tegelase ja raadiotöötaja Janka Surviłłaga. Nad kolisid Hispaaniasse Madridi, kus juhatasid valgevenekeelset raadiojaama, mis tegutses Hispaania valitsuse toel. Raadiojaam suleti 1965. 1969 kolisid Surviłład Kanadasse, kus Ivonka hakkas töötama tõlgina föderaalvalitsuses. Lõpuks tõusis ta riikliku tervishoiuorganisatsiooni Health Canada osakonnajuhatajaks. 1974–1984 oli ta Ottawas Valgevene Teaduse ja Kunsti Instituudi esimees.
Koos mehega asutas ta 1986 Valgevene Tšernobõli ohvrite abifondi Kanadas.
1997. aastal valiti ta Valgevene eksiilpresidendiks pärast seda, kui eelmine president, 80-aastane Jazep Sažyč ametist tagasi astus. Ta on seni Valgevene ainus naispresident ja ainus president, kes valitud pärast Valgevene iseseisvumist.
Kunstnikuna on Ivonka Surviłła osalenud enam kui 30 näitusel. Tal on 2 tütart. Vanem tütar Paulina on muusikaajaloolane. Janka Surviłła suri 1997.
Vaata ka
Välislingid
- Ivonka Survilla (inglise keeles)
- Valgevene Demokraatliku Vabariigi ametlik veebisait (inglise ja valgevene keeles)
| Eelnev Jazep Sažyč |
Valgevene Rahvavabariigi president 1997- |
Järgnev ametis |