Redoksreaktsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 48 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q82682 (translate me)
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 1 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
49. rida: 49. rida:
[[Kategooria:Keemilised reaktsioonid]]
[[Kategooria:Keemilised reaktsioonid]]


[[simple:Redox]]
[[ta:குறைத்தல் (வேதியியல்)]]
[[ta:குறைத்தல் (வேதியியல்)]]

Redaktsioon: 23. märts 2013, kell 07:53

Redoksreaktsioon ehk redutseerumis-oksüdeerumisreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone. Elektronide liikumise tõttu muutub ka aatomi oksüdatsiooniaste.

Redoksreaktsioon saab toimuda ainult siis, kui reageerivate ühendite redokspotentsiaalid on erinevad.

Terminoloogia

Redoksreaktsiooni kirjeldamiseks kasutatakse mõisteid:

Oksüdatsioon on elektronide loovutamise protsess.
Reduktsioon on elektronide liitmise protsess.
Oksüdeerija on aine, mis oksüdeerib teist ainet, liites endale elektrone.
Redutseerija on aine, mis redutseerib teist ainet, loovutades sellele elektrone.

Oksüdeerijad ja redutseerijad

Aineid, millel on oksüdeerivad omadused, nimetatakse oksüdeerijateks või oksüdantideks. Oksüdeerijad liidavad endaga elektrone, ise redutseerudes. Tüüpiline oksüdeerija on kõrge oksüdatsiooniastmega nt MnO4-, kus mangaani oksüdatsiooniaste on +7 .Teised näited oksüdeerijatest on H2O2, CrO3, Cr2O72-, OsO4.

Ained, mis redutseerivad on redutseerijad või reduktandid. Nemad loovutavad redoksreaktsioonis elektrone, ise oksüdeerudes. Redutseerijad on näiteks metallid (Li, Na, Mg), orgaanilises keemias kasutatavad NaBH4 (naatriumborhüdriid), LiAlH4 (liitiumalumiiniumhüdriid)

Roostetamine on redoksreaktsioon

Redoksreaktsioonide näiteid

Reaktsioon vesiniku and fluori vahel:

Antud reaktsioon kulgeb kahe pool-reaktsioonina: oksüdeerumine

ehk teisiti

Elementidel on oksüdatsiooniaste 0. Esimeses poolreaktsioonis vesinik oksüdeeritakse oksüdatsiooniastmest 0 kuni oksüdatsiooniastmeni +1. Kuna vesiniku aatomeid osaleb reaktsioonis kaks, siis vesinik kaotab kokku 2*1=2 elektroni.

ja redutseerumine

ehk teisiti

Teises poolreaktsioonis redutseeritakse fluor oksüdatsiooniastmest 0 kuni −1.

Kuna kogu reaktsiooni laeng jääb muutumatuks, peab oksüdeerumisel loovutatud elektronide arv olema võrdne redutseerumisel liidetud elektronide arvuga. Poolreaktsioonide liitmisel elektronide hulk taandub välja ning elektronide ülejääki ei teki:

Ioonid moodustavad vesinikfluoriidi

Redoksreaktsioonid looduses

Looduses levinuimate redoksreaktsioonide seas on põlemine, hingamine ja roostetamine.

Vaata ka