W- ja Z-boson: erinevus redaktsioonide vahel
P teisaldas lehekülje W- ja z-boson pealkirja W- ja Z-boson alla |
|||
24. rida: | 24. rida: | ||
[[Kategooria:Elementaarosakesed]] |
[[Kategooria:Elementaarosakesed]] |
||
[[de:W-Boson]] |
|||
[[en:W and Z bosons#W bosons]] |
[[en:W and Z bosons#W bosons]] |
||
[[nl:W-boson]] |
|||
[[ja:ウィークボソン]] |
[[ja:ウィークボソン]] |
||
[[nds:W-Boson]] |
|||
[[pl:Bozon W]] |
|||
[[ro:Boson W]] |
|||
[[sv:W-boson]] |
|||
[[vi:Boson W]] |
|||
[[zh-yue:W-玻色子]] |
Redaktsioon: 20. märts 2013, kell 12:53
See artikkel vajab toimetamist. |
W-boson on vaheosakeste hulka kuuluv elementaarosake.
W- ja Z-bosonid on nõrga vastasmõju vahendajad. Nende avastamine oli elementaarosakeste standardmudeli jaoks tähtis saavutus.
Nimi
W-boson on oma nime saanud nõrga vastasmõju järgi (inglise keeles on nõrk vastasmõju weak interaction). Z-boson on oma nime saanud arvatavasti selle järgi, et tema elektrilaeng on null (ingl. k. zero).
Põhilised omadused
Elekrilaeng
W-bosoneid on kahte tüüpi: positiivse ja negatiivse laenguga. Z-boson on neutraalse laenguga ja selle tõttu on ta iseenda antiosake. Mõlemad osakesed on väga lühikese elueaga.
Mass
Bosonite poolestusaeg on umbes 3 x 10 -25 sekundit. W- ja Z-bosonid on ühed kõige raskemad elementaarosaked. Nende massid on vastavalt 80,4 GeV ja 91,2 GeV. Sellise massi tõttu on nõrga vastasmõju mõjuulatus väike, aatomituuma piires.
Mõju teistele osakestele
file:quark-weakinteraction-vertex.svg
Kõigi kolme bosoni spinn on 1. W-bosoni kiirgamine muudab kiirgava osakese elektrilaengut vastavalt W-bosoni laengule ühe ühiku võrra ja samas muudab ka spinni. W-bosoni neelamine või kiirgamine võib ka osakest muuta, nt s-kvargi väljakiiratava W-bosoni tõttu muutub see u-kvargiks. Z-bosoni kiirgamine ja neelamine muidugi elektrilaengut ja teisi laenguid ei muuda, aga küll võib see muuta kiirgava osakese pöördemomenti, spinni ja energiat.