Helmut Oruvee: erinevus redaktsioonide vahel

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
toim
1. rida: 1. rida:
'''Helmut Oruvee''' ([[22. oktoober]] [[1923]] [[Pärnu]] – [[1. märts]] [[2007]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased|eesti]] arhitektuuriteadlane ja -õppejõud.
'''Helmut Oruvee''' ([[22. oktoober]] [[1923]] [[Pärnu]] – [[1. märts]] [[2007]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased|eesti]] arhitektuuriteadlane ja -õppejõud.


== Elulugu ==
Ta lõpetas [[1942]]. aastal [[Pärnu 1. Keskkool]]i. Juba enne kooli lõpetamist asus ta tööle ja oli sõja-aastatel [[1941]]–[[1944]] lihttööline.
Ta lõpetas [[1942]]. aastal [[Pärnu 1. Keskkool]]i. Juba enne kooli lõpetamist asus ta tööle ja oli sõja-aastatel [[1941]]–[[1944]] lihttööline.


Kui sõja järel avati [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] ehitusteaduskonnas [[arhitektuur]]i eriala, alustas Helmut Oruvee õpinguid just sellel erialal. Ta lõpetas ülikooli arhitekti diplomiga [[1950]]. aastal. Õpingud jätkusid [[1951]]. aastal [[Leningradi Ehitusinseneride Instituut|Leningradi Ehitusinseneride Instituudis]], kus ta kaitses [[1954]]. aastal kandidaadiväitekirja.
Kui sõja järel avati [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] ehitusteaduskonnas [[arhitektuur]]i eriala, alustas Helmut Oruvee õpinguid just sellel erialal. Ta lõpetas ülikooli arhitekti diplomiga [[1950]]. aastal. Õpingud jätkusid [[1951]]. aastal [[Leningradi Ehitusinseneride Instituut|Leningradi Ehitusinseneride Instituudis]], kus ta kaitses [[1954]]. aastal kandidaadiväitekirja "Вопросы проектирования зрительных зал для клубов и домов культуры".


Pöördunud 1954. aastal tagasi [[Tallinn]]asse, sai Oruveest [[dotsent]] Tallinna Polütehnilise Instituudi arhitektuurikateedris. Aastal [[1964]] valiti ta ehitusteaduskonna [[dekaan]]iks.
Pöördunud 1954. aastal tagasi [[Tallinn]]asse, sai Oruveest [[dotsent]] Tallinna Polütehnilise Instituudi arhitektuurikateedris. Aastal [[1964]] valiti ta ehitusteaduskonna [[dekaan]]iks. [[Doktorikraad]] anti talle järgmisel aastal [[Moskva Elamute Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Instituut|Moskva Elamute Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Instituudist]] väitekirja "Suurte saalide ja vabaõhulavade arhitektuurilise ja akustilise projekteerimise probleemidest" eest. See võimaldas tal saada [[1967]]. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi arhitektuurikateedri [[professor]]iks.
[[Doktorikraad]] anti talle järgmisel aastal [[Moskva Elamute Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Instituut|Moskva Elamute Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Instituudist]] väitekirja "Suurte saalide ja vabaõhulavade arhitektuurilise ja akustilise projekteerimise probleemidest" eest. See võimaldas tal saada [[1967]]. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi arhitektuurikateedri [[professor]]iks.


Kui arhitektuuri eriala hakati Polütehnilise Instituudi asemel õpetama [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]], siis vahetas töökohta ka Helmut Oruvee. Aastatel [[1971]]–[[1990]] oli ta Kunstiinstituudi arhitektuurikateedri juhataja. Aastast [[1994]] jätkas ta õppejõu tegevust [[emeriitprofessor]]ina.
Kui arhitektuuri eriala hakati Polütehnilise Instituudi asemel õpetama [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]], siis vahetas töökohta ka Helmut Oruvee. Aastatel [[1971]]–[[1990]] oli ta Kunstiinstituudi arhitektuurikateedri juhataja. Aastast [[1994]] jätkas ta õppejõu tegevust [[emeriitprofessor]]ina.


== Tegevus ==
Helmut Oruvee peamised teened seisnevad [[akustika]] arendamises. Kasutades heli- ja valguslainete analoogiat, leidis ta võimalusi helilainete fikseerimise keeruliste seadmete asendamiseks valguse levikut fikseeriva aparatuuriga. Tema osalusel rajati [[Tallinna Lauluväljak]]u, [[Tallinna Linnahall]]i, [[Tartu]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri- ja kontserdisaali]], [[Pärnu]] [[Endla (teater)|Endla teatri]], [[Viljandi]] [[Ugala|Ugala teatri]] ja Tallinna Polütehnilise Instituudi saali arhitektuuriakustika. Tema töö ei piirdunud ainult Eestiga, vaid tema oskusi kasutati saalide rajamisel [[Leedu]]s, [[Venemaa]]l, [[Gruusia]]s ja paljudes teistes riikides. Aastal [[1969]] anti talle Eesti NSV teenelise teadlase aunimetus.
Helmut Oruvee peamised teened seisnevad [[akustika]] arendamises. Kasutades heli- ja valguslainete analoogiat, leidis ta võimalusi helilainete fikseerimise keeruliste seadmete asendamiseks valguse levikut fikseeriva aparatuuriga. Tema osalusel rajati [[Tallinna Lauluväljak]]u, [[Tallinna Linnahall]]i, [[Tartu]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri- ja kontserdisaali]], [[Pärnu]] [[Endla (teater)|Endla teatri]], [[Viljandi]] [[Ugala|Ugala teatri]] ja Tallinna Polütehnilise Instituudi saali arhitektuuriakustika. Samuti oli ta seotud kultuurimajadega Jõhvis (1976), Paides (1983) ja Põlvas (1988) ning koostas [[Pärnu metodisti kirik]] Agape projekti (1993).

Oruvee töö ei piirdunud ainult Eestiga, vaid tema oskusi kasutati saalide rajamisel [[Leedu]]s ([[Vilniuse laululava]] (1958), [[Klaipėda]] (1993) ja [[Visaginas]]e (1999–2000) kirikud), [[Venemaa]]l ([[Peterburi konservatoorium|Leningradi Konservatoorium]]i ooperistuudio rekonstrueerimine 1964. aastal), [[Gruusia]]s (Tbilisi ooperiteatri rekonstrueerimine 1974. aastal) ja paljudes teistes riikides.


Helmut Oruvee oli alates [[1955]]. aastast [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige, kuulus kaua aega selle juhatusse ja oli organisatsiooni aseesimees.
Helmut Oruvee oli alates [[1955]]. aastast [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige, kuulus kaua aega selle juhatusse ja oli organisatsiooni aseesimees.
16. rida: 19. rida:
Ta oli [[Tallinna Teadlaste Maja]] asutaja ja tegevliige. Vabal ajal tegeles ta palju muusikaga, esinedes muuhulgas ka Tallinna Polütehnilise Instituudi meeskooris.
Ta oli [[Tallinna Teadlaste Maja]] asutaja ja tegevliige. Vabal ajal tegeles ta palju muusikaga, esinedes muuhulgas ka Tallinna Polütehnilise Instituudi meeskooris.


Helmut Oruvee koostas kokku 120 teadustrükist.<ref name="ETBL">{{ETBL|3}}</ref>
⚫
==Välislingid==


== Tunnustus ==
Eesti NSV riiklik preemia (1965, kollektiivis). Aastal [[1969]] anti talle [[Eesti NSV teeneline teadlane|Eesti NSV teenelise teadlase]] aunimetus.

==Teoseid==
* Analoogmeetodid akustilisel projekteerimisel. // TPI Toimetised 74 (1956)
* Теория и практика применения акуcтических экранов для массовых ансамблей // TPI Toimetised. A 200 (1963)
* Исследование акустики залов с точки зрения геометрической акустики. // TPI Toimetised. A 200 (1963)
* Проблемы архитектурно-акустического проектирования музыкальных залов и студий. // TPI Toimetised. A 212 (1964)
* Vajame saali akustikale kindlamat prognoosi. // Ehitus ja arhitektuur (1969) 3
* Kasulik õppetund teatriakustikast. // Ehitus ja arhitektuur (1979) 1
* Analoogmudel nõuandja rollis. // TKÜ Toim 3 (1994)
* Arhitektuur + akustika = arhitektuuriakustika. // Ehitaja (2001) 4
* Laulukaare akustikast. // Laulukaar 45. Arhitektuuriseminar 29. august 2005 (Tallinn).

== Viited ==
{{Viited}}

==Kirjandus==
* Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn, 1996, 361–362
* EE 14, 345
* Ehitusinsenerid TPI-st, 84, 217
* TPI 1936–1986, 152, 167, 227–229, 231–232, 242–243, 405, 415, 497
* Arhitektuuriteaduskonna raudvara. // Ehitus ja Arhitektuur (1984) 1, 20
* Pedusaar, H. Arhitektuuriakustika grand old man. // Ehitaja (2001) 1 / 2, 10–13
* Pedusaar, H. Akustika ja arhitektuuri sümfoonia. // Elu Kiri (2005) VII, 52–55
* Helmut Oruvee 22. oktoober 1923 – 1. märts 2007. // Sirp (2007) 16. III
* TTÜ professorid läbi aegade, 286–287.

⚫
==Välislingid==
*[http://www.epl.ee/artikkel/376567 Nekroloog ajalehes "Eesti Päevaleht"] (2. märts 2007)
*[http://www.epl.ee/artikkel/376567 Nekroloog ajalehes "Eesti Päevaleht"] (2. märts 2007)
*[http://www.postimees.ee/020307/esileht/kultuur/247863.php Nekroloog ajalehes "Postimees"] (2. märts 2007)
*[http://www.postimees.ee/020307/esileht/kultuur/247863.php Nekroloog ajalehes "Postimees"] (2. märts 2007)
24. rida: 56. rida:
{{JÄRJESTA:Oruvee, Helmut}}
{{JÄRJESTA:Oruvee, Helmut}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti ehitusteadlased]]
[[Kategooria:Arhitektuuriteadlased]]
[[Kategooria:Arhitektuuriteadlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1923]]
[[Kategooria:Sündinud 1923]]
[[Kategooria:Surnud 2007]]
[[Kategooria:Surnud 2007]]

Redaktsioon: 15. märts 2013, kell 23:46

Helmut Oruvee (22. oktoober 1923 Pärnu – 1. märts 2007 Tallinn) oli eesti arhitektuuriteadlane ja -õppejõud.

Elulugu

Ta lõpetas 1942. aastal Pärnu 1. Keskkooli. Juba enne kooli lõpetamist asus ta tööle ja oli sõja-aastatel 1941–1944 lihttööline.

Kui sõja järel avati Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonnas arhitektuuri eriala, alustas Helmut Oruvee õpinguid just sellel erialal. Ta lõpetas ülikooli arhitekti diplomiga 1950. aastal. Õpingud jätkusid 1951. aastal Leningradi Ehitusinseneride Instituudis, kus ta kaitses 1954. aastal kandidaadiväitekirja "Вопросы проектирования зрительных зал для клубов и домов культуры".

Pöördunud 1954. aastal tagasi Tallinnasse, sai Oruveest dotsent Tallinna Polütehnilise Instituudi arhitektuurikateedris. Aastal 1964 valiti ta ehitusteaduskonna dekaaniks. Doktorikraad anti talle järgmisel aastal Moskva Elamute Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Instituudist väitekirja "Suurte saalide ja vabaõhulavade arhitektuurilise ja akustilise projekteerimise probleemidest" eest. See võimaldas tal saada 1967. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi arhitektuurikateedri professoriks.

Kui arhitektuuri eriala hakati Polütehnilise Instituudi asemel õpetama Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis, siis vahetas töökohta ka Helmut Oruvee. Aastatel 1971–1990 oli ta Kunstiinstituudi arhitektuurikateedri juhataja. Aastast 1994 jätkas ta õppejõu tegevust emeriitprofessorina.

Tegevus

Helmut Oruvee peamised teened seisnevad akustika arendamises. Kasutades heli- ja valguslainete analoogiat, leidis ta võimalusi helilainete fikseerimise keeruliste seadmete asendamiseks valguse levikut fikseeriva aparatuuriga. Tema osalusel rajati Tallinna Lauluväljaku, Tallinna Linnahalli, Tartu Vanemuise teatri- ja kontserdisaali, Pärnu Endla teatri, Viljandi Ugala teatri ja Tallinna Polütehnilise Instituudi saali arhitektuuriakustika. Samuti oli ta seotud kultuurimajadega Jõhvis (1976), Paides (1983) ja Põlvas (1988) ning koostas Pärnu metodisti kirik Agape projekti (1993).

Oruvee töö ei piirdunud ainult Eestiga, vaid tema oskusi kasutati saalide rajamisel Leedus (Vilniuse laululava (1958), Klaipėda (1993) ja Visaginase (1999–2000) kirikud), Venemaal (Leningradi Konservatooriumi ooperistuudio rekonstrueerimine 1964. aastal), Gruusias (Tbilisi ooperiteatri rekonstrueerimine 1974. aastal) ja paljudes teistes riikides.

Helmut Oruvee oli alates 1955. aastast Eesti Arhitektide Liidu liige, kuulus kaua aega selle juhatusse ja oli organisatsiooni aseesimees.

Ta oli Tallinna Teadlaste Maja asutaja ja tegevliige. Vabal ajal tegeles ta palju muusikaga, esinedes muuhulgas ka Tallinna Polütehnilise Instituudi meeskooris.

Helmut Oruvee koostas kokku 120 teadustrükist.[1]

Tunnustus

Eesti NSV riiklik preemia (1965, kollektiivis). Aastal 1969 anti talle Eesti NSV teenelise teadlase aunimetus.

Teoseid

  • Analoogmeetodid akustilisel projekteerimisel. // TPI Toimetised 74 (1956)
  • Теория и практика применения акуcтических экранов для массовых ансамблей // TPI Toimetised. A 200 (1963)
  • Исследование акустики залов с точки зрения геометрической акустики. // TPI Toimetised. A 200 (1963)
  • Проблемы архитектурно-акустического проектирования музыкальных залов и студий. // TPI Toimetised. A 212 (1964)
  • Vajame saali akustikale kindlamat prognoosi. // Ehitus ja arhitektuur (1969) 3
  • Kasulik õppetund teatriakustikast. // Ehitus ja arhitektuur (1979) 1
  • Analoogmudel nõuandja rollis. // TKÜ Toim 3 (1994)
  • Arhitektuur + akustika = arhitektuuriakustika. // Ehitaja (2001) 4
  • Laulukaare akustikast. // Laulukaar 45. Arhitektuuriseminar 29. august 2005 (Tallinn).

Viited

  1. ↑ Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Kirjandus

  • Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn, 1996, 361–362
  • EE 14, 345
  • Ehitusinsenerid TPI-st, 84, 217
  • TPI 1936–1986, 152, 167, 227–229, 231–232, 242–243, 405, 415, 497
  • Arhitektuuriteaduskonna raudvara. // Ehitus ja Arhitektuur (1984) 1, 20
  • Pedusaar, H. Arhitektuuriakustika grand old man. // Ehitaja (2001) 1 / 2, 10–13
  • Pedusaar, H. Akustika ja arhitektuuri sümfoonia. // Elu Kiri (2005) VII, 52–55
  • Helmut Oruvee 22. oktoober 1923 – 1. märts 2007. // Sirp (2007) 16. III
  • TTÜ professorid läbi aegade, 286–287.

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Helmut_Oruvee&oldid=3570422"