İstanbul: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parandatud
Parandatud ja täiendatud
18. rida: 18. rida:
}}
}}
[[Pilt:Istambul and Bosporus big.jpg|thumb|200px|[[Bosporus|Bosporuse väina]] ja [[Marmara|Marmara mere]] ääres asuv İstanbul kosmosest nähtuna. Pildi ülaosas [[Must meri]], all [[Marmara meri]].]]
[[Pilt:Istambul and Bosporus big.jpg|thumb|200px|[[Bosporus|Bosporuse väina]] ja [[Marmara|Marmara mere]] ääres asuv İstanbul kosmosest nähtuna. Pildi ülaosas [[Must meri]], all [[Marmara meri]].]]
[[Pilt:Istanbul collage 5f.jpg|pisi|200px|İstanbuli vaateid]]

'''İstanbul''' on [[Türgi]] suurim linn [[Bosporus|Bosporuse väina]] kaldail iidsete [[Must meri|Mustast merest]] [[Vahemeri|Vahemerre]] ning [[Väike-Aasia]]st [[Kagu-Euroopa]]sse kulgevate [[kaubatee]]de ristumiskohal.
'''İstanbul''' on [[Türgi]] suurim linn [[Bosporus|Bosporuse väina]] kaldail iidsete [[Must meri|Mustast merest]] [[Vahemeri|Vahemerre]] ning [[Väike-Aasia]]st [[Kagu-Euroopa]]sse kulgevate [[kaubatee]]de ristumiskohal.


25. rida: 25. rida:
==Ajalugu==
==Ajalugu==


Praeguse linna eelkäija, [[Megara]] [[koloonia]] Byzantion rajati [[667]]. aastal [[eKr]] [[Traakia]] Bosporose kaldale. Asula sai nime megaralaste kuninga [[Byzas]]e järgi. [[6. sajand eKr|6. sajand]]i lõpust kuni aastani [[478]] eKr kuulus ta [[Pärsia]]le, [[5. sajand eKr|5. sajand]]i keskpaigast vaheaegadega [[Ateena Mereliit]]u. Linna hiilgeaeg oli [[4. sajand eKr|4.]] ja [[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]]. Järjest tähtsamaks muutus kaubandus Musta merega, mis käis peaaegu eranditult Byzantioni kaudu. Aastal [[340]] eKr piiras Byzantioni edutult [[Philippos II]]. Linn jäi ka pärast [[Chaironeia lahing]]ut iseseisvaks. [[2. sajand eKr|2. sajandil eKr]] pidi ta siiski tunnistama [[Vana-Rooma|Rooma riigi]] ülemvõimu.
Praeguse linna eelkäija, [[Megara]] [[koloonia]] Byzantion rajati [[667 eKr|667. aastal eKr]] [[Traakia]] Bosporose kaldale. Asula sai nime megaralaste kuninga [[Byzas]]e järgi. [[6. sajand eKr|6. sajand]]i lõpust kuni aastani [[478 eKr]] kuulus ta [[Pärsia]]le, [[5. sajand eKr|5. sajand]]i keskpaigast vaheaegadega [[Ateena Mereliit]]u. Linna hiilgeaeg oli [[4. sajand eKr|4.]] ja [[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]]. Järjest tähtsamaks muutus kaubandus Musta merega, mis käis peaaegu eranditult Byzantioni kaudu. Aastal [[340 eKr]] piiras Byzantioni edutult [[Philippos II]]. Linn jäi ka pärast [[Chaironeia lahing]]ut iseseisvaks. [[2. sajand eKr|2. sajandil eKr]] pidi ta siiski tunnistama [[Vana-Rooma|Rooma riigi]] ülemvõimu.


Rooma riigis kasvas Byzantioni tähtsus veelgi. [[Constantinus I]] muutis Byzantioni Rooma riigi uueks [[pealinn]]aks ja nimetas selle aastal [[330]] pKr Konstantinoopoliks ('Constantinuse linn'). Esialgu plaanis Constantinus linna nimetada Uueks Roomaks (''Nova Roma''), kuid see nimi ei juurdunud rahva seas. Linnast sai algul Ida-Rooma, seejärel [[Bütsants]]i pealinn.
Rooma riigis kasvas Byzantioni tähtsus veelgi. [[Constantinus I]] muutis Byzantioni Rooma riigi uueks [[pealinn]]aks ja nimetas selle aastal [[330]] pKr Konstantinoopoliks ('Constantinuse linn'). Esialgu plaanis Constantinus linna nimetada Uueks Roomaks (''Nova Roma''), kuid see nimi ei juurdunud rahva seas. Linnast sai algul Ida-Rooma, seejärel [[Bütsants]]i pealinn.

Redaktsioon: 15. märts 2013, kell 21:10

İstanbul

[ 'istanbul ]
türgi İstanbul

Pindala 5343 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke 10 035 000 (2006),
linnastus 11 912 000

Koordinaadid 41° 1′ N, 28° 58′ E
Bosporuse väina ja Marmara mere ääres asuv İstanbul kosmosest nähtuna. Pildi ülaosas Must meri, all Marmara meri.
İstanbuli vaateid

İstanbul on Türgi suurim linn Bosporuse väina kaldail iidsete Mustast merest Vahemerre ning Väike-Aasiast Kagu-Euroopasse kulgevate kaubateede ristumiskohal.

Linna varasemad nimed on Byzantion ja Konstantinoopol. İstanbuliks nimetati linn ametlikult alles 28. märtsil 1930.

Ajalugu

Praeguse linna eelkäija, Megara koloonia Byzantion rajati 667. aastal eKr Traakia Bosporose kaldale. Asula sai nime megaralaste kuninga Byzase järgi. 6. sajandi lõpust kuni aastani 478 eKr kuulus ta Pärsiale, 5. sajandi keskpaigast vaheaegadega Ateena Mereliitu. Linna hiilgeaeg oli 4. ja 3. sajandil eKr. Järjest tähtsamaks muutus kaubandus Musta merega, mis käis peaaegu eranditult Byzantioni kaudu. Aastal 340 eKr piiras Byzantioni edutult Philippos II. Linn jäi ka pärast Chaironeia lahingut iseseisvaks. 2. sajandil eKr pidi ta siiski tunnistama Rooma riigi ülemvõimu.

Rooma riigis kasvas Byzantioni tähtsus veelgi. Constantinus I muutis Byzantioni Rooma riigi uueks pealinnaks ja nimetas selle aastal 330 pKr Konstantinoopoliks ('Constantinuse linn'). Esialgu plaanis Constantinus linna nimetada Uueks Roomaks (Nova Roma), kuid see nimi ei juurdunud rahva seas. Linnast sai algul Ida-Rooma, seejärel Bütsantsi pealinn.

Konstantinoopolit tugevdasid, suurendasid ja kaunistasid eriti Theodosius II ja Justinianus I. Ta kasvas kiiresti maailma suurimaks linnaks. Neljandas ristisõjas aastal 1204 vallutasid ja rüüstasid linna ristisõdijad ja tegid temast Ladina keisririigi pealinna. 1261. aastal vallutas Michael VIII Palaiologos ta tagasi ja likvideeris Ladina keisririigi.

Konstantinoopol oli Bütsantsi pealinn, kuni osmanid ta 29. mail 1453 vallutasid ja Bütsantsi riigi kaotasid. Konstantinoopol sai Osmanite riigi pealinnaks ja nimetati İstanbuliks, kuid paralleelnimena jäi käibele ka Konstantinoopol.

Usutakse, et Istanbul oli maailma suurim linn aastatel 340570 (400 tuhat elanikku aastal 500), 11271145, 11531170 ja 16501710 (700 tuhat elanikku).[1]

Pärast Esimest maailmasõda oli Osmanite riik kaotanud peaaegu kõik oma valdused Euroopas. İstanbul oli jäänud üsna riigi serva. Aastal 1923 viidi vastse Türgi Vabariigi pealinn Ankarasse, mis asus riigi keskel.

Vaatamisväärsused

Hagia Sophia sisevaade

Säilinud on paljude hilisantiikaegsete ehitiste (keisripaleede, hipodroomi (koos Theodosiuse obeliskiga), tsisternide ja kindlustuste) varemed. Kõige paremini säilinud antiikaja kindlustus on Marmara merest Kuldsarve laheni ulatuv müür.

Hilisantiigi kirikuist paistavad peale Hagia Sophia silma ka Hagia Irene ning Püha Sergiose ja Püha Bakchose kirik.

Vaata ka

Välislingid

Mall:Link FA Mall:Link FA

Mall:Link FA

Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA