Mumps: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 15. rida: | 15. rida: | ||
[[Kategooria:Nakkushaigused]] |
[[Kategooria:Nakkushaigused]] |
||
[[ar:نكاف]] |
|||
[[az:Qulaqdibi xəstəliyi]] |
|||
[[id:Beguk]] |
|||
[[ms:Beguk]] |
|||
[[bn:মাম্প্স]] |
|||
[[bcl:Bayoko]] |
|||
[[bg:Епидемичен паротит]] |
|||
[[ca:Parotiditis]] |
|||
[[cs:Příušnice]] |
|||
[[cy:Clwy'r pennau]] |
|||
[[da:Fåresyge]] |
|||
[[de:Mumps]] |
|||
[[dv:ކޯފުއްޕި]] |
|||
[[en:Mumps]] |
|||
[[es:Parotiditis]] |
|||
[[eu:Hazizurri]] |
|||
[[fa:اوریون]] |
|||
[[fr:Oreillons]] |
|||
[[ga:Plucamas]] |
|||
[[gd:A' Phloic]] |
|||
[[ko:유행성 이하선염]] |
|||
[[hi:गलसुआ]] |
|||
[[io:Oreliono]] |
|||
[[it:Parotite epidemica]] |
|||
[[he:חזרת (מחלה)]] |
|||
[[la:Parotitis epidemica]] |
|||
[[lb:Mumps]] |
|||
[[hu:Mumpsz]] |
|||
[[ml:മുണ്ടിനീര്]] |
|||
[[mr:गालफुगी]] |
|||
[[mdf:Тоблок]] |
|||
[[nl:Bof]] |
|||
[[new:गःभू]] |
|||
[[ja:流行性耳下腺炎]] |
|||
[[no:Kusma]] |
|||
[[pl:Nagminne zapalenie przyusznic]] |
|||
[[pt:Parotidite infecciosa]] |
|||
[[ro:Parotidită epidemică]] |
|||
[[ru:Эпидемический паротит]] |
|||
[[sco:Buffits]] |
|||
[[simple:Mumps]] |
|||
[[sk:Zápal príušných žliaz]] |
|||
[[sl:Mumps]] |
|||
[[so:Qaamo-qashiir]] |
|||
[[fi:Sikotauti]] |
|||
[[sv:Påssjuka]] |
|||
[[tl:Beke]] |
|||
[[ta:பொன்னுக்கு வீங்கி]] |
|||
[[th:คางทูม]] |
|||
[[vi:Quai bị]] |
|||
[[tr:Kabakulak]] |
|||
[[tk:Hapgyrtma]] |
|||
[[uk:Епідемічний паротит]] |
|||
[[zh:腮腺炎]] |
|||
Redaktsioon: 15. märts 2013, kell 02:38
Mumps ehk parotiit on nakkuslik kõrva-süljenäärmete põletik, harva esineb ka teiste näärmete või närvisüsteemi kahjustusi.
Mumpsi tekitajaks on paramüksoviiruste hulka kuuluv RNA-viirus, mis levib piisknakkusena. Kõik vanusegrupid on vastuvõtlikud, kuid eelkõige põevad seda lapsed ja noorukid. Parasvöötmes esineb haigusjuhte rohkem kevadtalvisel perioodil.
Infektsiooni peiteaeg võib olla 11–25 päeva. Haigus on nakkav alates ühest-kahest peiteaja viimasest päevast kuni üheksanda haiguspäevani.
Haiguse enimlevinud sümptomid on kõrgenenud kehatemperatuur, valu mälumisel ja süljenäärmete, tihemini kõrva-süljenäärmete paistetus. Hiljemalt nädala jooksul normaliseerub kehatemperatuur ning kaob paistetus. Kui haigus kandub ühelt süljenäärmelt teisele, siis pikeneb ka haigus. Pärast põdemist kujuneb püsiv immuunsus.
Tüsistused
Noormeestel orhiit koos munandi atroofia võimalusega. Tüdrukutel rinnanäärmete ja munasarjade põletik. Harvadel juhtudel ilmnevad peale haiguse läbipõdemist sisekõrva kahjustused ja kurdistumine.
Välislingid
- Meditsiiniline käsiraamat, Eesti Riiklik Kirjastus, Tln 1955