Rein Aren: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
18. rida: | 18. rida: | ||
[[Kategooria:Sündinud 1927]] |
[[Kategooria:Sündinud 1927]] |
||
[[Kategooria:Surnud 1990]] |
[[Kategooria:Surnud 1990]] |
||
[[kk:Рейно Арен]] |
|||
[[ru:Арен, Рейно]] |
Redaktsioon: 15. märts 2013, kell 00:55
Rein Aren (ka Reino Aren; 25. detsember 1927 – 16. mai 1990) oli eesti näitleja.
Ta õppis aastatel 1942–1946 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis skulptuuri ja aastatel 1949–1951 GITIS-e eesti stuudios.
Ta oli aastatel 1946–1949 "Vanemuises" koorilaulja ja balletitantsija. Töötas aastatel 1951–1972 ja 1979–1990 Draamateatris. Vahepealsetel aastatel 1973–1979 töötas ta Vene Draamateatris. Rein Aren oli GITIS- es erihariduse saanud näitlejate põlvkonna kirkamaid ja samas romantilisemaid näitejaid.
Jõuliselt maskuliinse näitlejaisiksusena jättis ta meie teatriloome ajalukku unustamatud rollid: Peer Gynt (H. Ibsen „Peer Gynt“ 1962), Karla ja Pearu (Tammsaare/Panso/Mari-Liis Küla "Inimene ja inimene" 1972), Slopašev (Tammsaare/Mikiver „Armastus ja surm“ 1984), Jakob (Kruusvall „Pilvede värvid“ 1983), Timotheus Bock (Kross „Keisri hull“ 1984), Naabrimees (Saluri „Minek“ 1988) jt. Rein Aren on mänginud rohkem kui 30 filmis: „Jahid merel“ 1955, „Vallatud kurvid“ 1959, „Jäljed“ 1963, „Indrek“ 1975 (Tallinnfilm), „Punane telk“ (Mosfilm) jt. ning paljudes kuuldemängudes ja telelavastustes.
Isiklikku
Ta oli abielus aastast 1950 näitleja Jelena Blinovaga, tema vend on näitleja Väino Aren.
Lavarollid
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |