Coelestinus IV

Coelestinus IV

Coelestinus IV, ka Celestinus IV (Goffredo Castiglioni, ka Goffredo Castiglione, Goffredo da Castiglione või Gaufridus) oli paavst oktoobrist novembrini 1241. Ta oli 179. paavst.

Goffredo Castiglioni sündis Milanos Giovanni Castiglioni ja Cassandra Crivelli peres. Mitmed genealoogid (näiteks George L. Williams) on teda pidanud Urbanus III õepojaks, kuid kirikuloolase J. N. D. Kelly arvates on tema sugulus Urbanusega vähetõenäoline. Tema isapoolsest suguvõsast pärines hilisem paavst Pius VIII.

Castiglioni õppis Rolandino da Padova juures teoloogiat. Ta sai Milano kapiitli kanoonikuks, siis ülempreestriks ja 18. juulil 1223 kantsleriks, olles selles ametis 31. märtsini 1226.

Castiglionit on peetud Hautecombe'i tsistertslaste kloostri mungaks, kuid Kelly kahtleb nende andmete tõepärasuses. Samuti on talle omistatud töö Šotimaa kuningriigi ajaloost.

Gregorius IX määras Castiglioni 18. septembril 1227 San Marco kardinalpreestriks ja 1238 või 1239 Sabina kardinalpiiskopiks. Ta oli veebruarist 1228 septembrini 1229 legaat Toscanas ja Lombardias ning Saksa-Rooma keisri Friedrich II juures.

1241. aasta paavsti valimised

Coelestinus IV valiti paavstiks 25. oktoobril 1241 Roomas Septizodiumis. Kirikuloolase J. N. D. Kelly andmetel pühitseti ta ühe kroonika järgi ametisse 28. oktoobril, kuid samas ta kahtleb allika tõepärasuses, samuti levib ajalookirjanduses veendumus, et ta suri ametisse pühitsemata.

21. septembrist 25. oktoobrini 1241 toimunud valimistel osales 11 kardinali, sest 2 kardinali, Giacomo da Pecorara ja Oddone de Monferrato olid Saksa-Rooma keisri Friedrich II juures vangistuses. Kardinal Robert Somercotes suri 26. septembril, kardinal Sinibaldo Fieschi tervis halvenes samuti valimistel. Kardinale ei lubatud Somercotese matustele, samuti ei lastud arsti kardinalide juurde.

Rooma senaator Matteo Rosso Orsini tahtis, et kardinalid saavutaksid otsuse uue paavsti osas kiiremini ja paigutas nad varisemisohtlikku Septizodiumisse. Kardinal Giovanni Colonna juhtis keisrimeelsete kardinalide fraktsiooni ja esitas kandidaadiks kardinal Castiglioni, kes sai 1 voorus enamuse häältest, kuid mitte vajalikku 2/3 enamust. Gregorius IX reforme pooldavad kardinalid toetasid omakorda kardinal Romano Bonaventura valimist.

Kokkuleppele jõudmata soovisid kardinalid valida paavstiks mõnd mittekardinali, kuid senaator Orsini ei nõustunud nende sooviga. Siis tegid kardinalid keisrile ettepaneku vabastada vangis olevad kardinalid. Keiser lubas Oddone de Monferratol Rooma siirduda, kuid taunis kardinalide suutmatust paavsti valimistel.

Need oli pikimad paavsti valimised pärast Urbanus II-st. Mitmed ajaloolased (näiteks Karl Wenck, Daniel Stelzer) on 1241. aasta paavsti valimist pidanud esimeseks konklaaviks.

1241. aasta paavsti valimistel osalenud kardinalid

1. Riccardo Annibaldi
2. Romano Bonaventura
3. Rainiero Capocci
4. Tommaso da Capua
5. Goffredo Castiglioni
6. Giovanni Colonna
7. Rinaldo dei Conti di Segni
8. Sinibaldo Fieschi
9. Stefano de Normandis dei Conti
10. Gil Torres

Surm

Coelestinus IV haigestus paar päeva pärast paavstiks saamist, suri 10. novembril 1241 Anagnis või Roomas ja maeti 11. novembril Rooma Peetri kirikusse. Kroonik Matthew Pariisist väitis, et paavst mürgitati.

Kirikuloolane J. N. D. Kelly märgib, et ühe krooniku järgi oli paavst oma valitsemisajal pidanud hingedepäeval 2. novembril ühe missa.

Coelestinus IV valitses 16 päeva, see oli lühim valitsemisaeg pärast Bonifatius VI-t, hiljem on veel vähem valitsenud vaid Urbanus VII.

Välislingid

• Artikkel Coelestinus IV kohta. (inglise keeles)
• Artikkel Coelestinus IV kohta. (inglise keeles)
• Artikkel Coelestinus IV kohta. (inglise keeles)
• 1241. aasta paavsti valimised.
• Artikkel Hautecombe'i kloostrist. (inglise keeles)

Kirjandus

• Maria Pia Alberzoni: Quiddam minus catholicum sapiebat: Consuetudines and Rule among the Humiliati of the Milanese House of the Brera. "Pope, church, and city: essays in honour of Brenda M. Bolton", ed. Frances Andrews, Brenda Bolton, Christoph Egger. Leiden: Brill, 2004.
• Antonio Beffa Negrini: Elogi historici di alcuni personaggi della famiglia Castigliona. Mantova, 1606.
• Matteo Castiglione: De origine, rebus gestis ac privilegiis gentis Castillioneae. Milano, 1595.
• Valeriano Castiglione: Celestino IV, papa milanese, nipote di Urbano III, Crivello Milanese, conservato alla famiglia e alla Patria. Torino, 1616.
• Karl Hampe: Ein ungedruckter Bericht über das Konklave von 1241. "Sitzungsberichte der Heidelberger Akademie der Wissenschaften" 4 (1913): 1–31.
• J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
• Daniel Stelzer: Das Konklave von 1241. Grin Verlag, 2007.
• Karl Wenck: Das erste Konklave der Papstgeschichte. "Quellen und Forschungen aus italienischen Archiven und Bibliotheken", 18 (1926): 101–170.
• George L. Williams: Papal Genealogy: The Families And Descendants Of The Popes. 2004.

Eelnev Gregorius IX

Rooma paavst 1241

Järgnev Innocentius IV