AGA: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 7 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
26. rida: 26. rida:
[[Kategooria:Tööstusettevõtted]]
[[Kategooria:Tööstusettevõtted]]
[[Kategooria:Rootsi ettevõtted]]
[[Kategooria:Rootsi ettevõtted]]

[[da:AGA]]
[[de:Aktiebolaget Gas-Accumulator]]
[[el:Άγκα]]
[[en:AGA AB]]
[[no:AGA AB]]
[[fi:AGA (yhtiö)]]
[[sv:Aga (företag)]]

Redaktsioon: 14. märts 2013, kell 16:47

AGA Gas AB. Luleå, Rootsi.

AGA on Rootsi päritolu ettevõte, mis tegeleb tööstus- ja meditsiinigaasidega.

AGA (esialgse nimega Aktiebolaget Gasaccumulator) asutati 1904. aastal. Samal aastal käivitus Saltsjö-Järlas Nackas ka AGA esimene tehas. Rahvusvahelise kontserni peakontor asub Stockholmis Lidingöl, tütarettevõtted on loodud paljudesse maailma riikidesse.

AGA arengut on tugevalt mõjutanud Gustaf Dalén, kelle leiutised panid aluse ettevõtte edule. 1912. aastal anti Dalénile Nobeli füüsikaauhind.

Alates 2000. aastast on AGA omanikuks maailma juhtiv tööstusgaasi- ja inseneriteadusettevõte The Linde Group, millel on enam kui 50 000 töötajat ca 100 maailma riigis. Linde peakontor asub Saksamaal Münchenis.

AGA tegevusalad

AGA on läbi aegade tegelenud tööstusgaaside (atsetüleen, hapnik, lämmastik, süsihappegaas, argoon jpt) ning meditsiinigaasidega (nt hapnik, naerugaas).

Kontsern on juba enam kui sada aastat rõhku pannud innovatsioonile. Lisaks majakate jaoks mõeldud süsteemidele ning raadio- ja teleseadmetele on AGA tootnud ka filmiprojektoreid, sihikuid, kaugusmõõtjaid, periskoope, vereringe- ja hingamisaparaate, patareisid, radiaatoreid jpm. Juba aastal 1919 tõi AGA turule raadiosaatja ja 1927. aastal esitles Euroopa esimest võrku ühendatud raadiovastuvõtjat. 50.–60. aastatel oli AGA tegev ka televaldkonnas, töötades välja koguni oma värviteleri.

1960. aastate teisel poolel hakkas AGA üha enam tähelepanu pöörama gaasivaldkonnale. Raadio- ja teleseadmete tootmine lõpetati järk-järgult, suurem osa sellest harust müüdi Philipsile. Osa tehnikaettevõtteid koondati börsil noteeritud tütarettevõttesse Pharos, soojatootja CTC müüdi Saabile.

Tänaseks on AGA Skandinaavias ja Baltikumis üks juhtivaid tööstusgaasiettevõtteid. Lisaks tööstus-, toiduaine-, meditsiini- ja erigaaside tootmisele ning müügile tegeleb AGA ka uute rakenduste väljatöötamisega. Samuti on kontsernil juhtiv roll vedelgaasisektoris ning jõudsalt arendatakse ka LNG (veeldatud maagaas) valdkonda. AGA on ka aktiivne biogaasi tarnija ning haldab Skandinaavias paljusid biogaasitanklaid.

AGA Eestis

Eestis tegutseb AGA alates 1908. aastast. 1920 asutati siin AGA esindus ning aasta hiljem tütarfirma Eesti AGA, mis 1940. aastal natsionaliseeriti. Pärast poolesajandilist vaheaega, 1991. aastal, taasasutati Eesti AGA, millest tänaseks on saanud Eesti juhtiv tööstus- ja meditsiinigaaside tootja ja müüja.

Välislingid