Motoorne afaasia: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
P clean up using AWB
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 6 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
41. rida: 41. rida:
[[Kategooria:Psüühika- ja käitumishäired]]
[[Kategooria:Psüühika- ja käitumishäired]]
[[Kategooria:Logopeedia]]
[[Kategooria:Logopeedia]]

[[de:Broca-Aphasie]]
[[en:Expressive aphasia]]
[[fr:Aphasie expressive]]
[[it:Afasia motoria]]
[[nl:Motorische afasie]]
[[ru:Афазия Брока]]

Redaktsioon: 14. märts 2013, kell 13:46

Broca keskus on ekspressiivse kõnehäire põhiline substraat.

Motoorne afaasia ehk Broca afaasia on ekspressiivne kõnehäire[viide?], mida kutsub esile kahjustus või arenguhäire inimese aju eesosas põhiliselt vasakpoolses alumises otsmikupiirkonnas (Broca keskuses (Brodmanni ala 44 ja Brodmanni ala 45)).

Kahjustuse põhjus võib olla südame-veresoonkonna haigus, kasvajad ja metastaasid, entsefaliit ja subduraalne hematoom.

Termin "Broca afaasia" tuleneb prantsuse neuroloogi Paul Broca nimest.

Haiguspilt

Broca afaasiale on iseloomulik agrammatism. Kõnet on raske alustada, puudub kõne sujuvus, kõne on vaevaline ja takerduv (sõnade otsimine). Sõnades võib häälikute järjekord segi minna. Sama raske on kirjutamine. Intonatsioon ja lauserõhk on puudulikud. Kõne koosneb üksikutest sõnadest, mis ei moodusta korrektset lauset (telegraafistiil). Abisõnad ja sõnamuutmine kipuvad puuduma.

Äärmuslikel juhtudel suudab patsient välja öelda ainult ühe sõna. Kõige tuntum juhtum on Paul Broca patsient Leborgne, keda hüüti "Tan", sest see oli ainus silp, mida ta suutis välja öelda. Isegi säärastel juhtudel võivad säilida kindlalt pähe õpitud kõnefragmendid: näiteks suudavad mõned patsiendid lugeda ühest kümneni, kuid tavalise kõne sees numbreid öelda ei oska.

Sõnadest arusaamine on üldiselt säilinud, kuigi süntaksist ja fraasistruktuurist sõltuv tähendusetõlgendus on oluliselt kahjustatud. Keerukama ehitusega, näiteks passiivse konstruktsiooniga lauseid tõlgendatakse valesti. Suhteliselt hea arusaamisvõime tõttu on patsiendid oma häirest sageli hästi teadlikud ning kannatavad selle all väga.

Haruldasemad sümptomid on tundlikkuse kaotus, suu ja keele apraksia ning hemiparees.

Paranenud patsiendid ütlevad, et nad teadsid, mida nad öelda tahavad, kuid ei osanud end väljendada. Sageli esineb jääknähte.

Ravi

Töö afaasikutega on võimalik arstide, logopeedi ja teiste spetsialistide tihedas koostöös.

Tuntud patsiente

Vaata ka

Välislingid