Keskmine paleoliitikum: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.7.2+) (Robot: lisatud tl:Gitnang Paleolitiko |
|||
| 13. rida: | 13. rida: | ||
[[Kategooria:Esiaeg]] |
[[Kategooria:Esiaeg]] |
||
[[ar:عصر حجري قديم وسيط]] |
|||
[[br:Henoadvezh krenn ar maen]] |
|||
[[ca:Paleolític mitjà]] |
|||
[[cs:Střední paleolit]] |
|||
[[de:Mittelpaläolithikum]] |
|||
[[en:Middle Paleolithic]] |
|||
[[es:Paleolítico medio]] |
|||
[[eu:Erdi Paleolito]] |
|||
[[fa:پارینهسنگی میانی]] |
|||
[[fr:Paléolithique moyen]] |
|||
[[gl:Paleolítico Medio]] |
|||
[[ko:중기 구석기 시대]] |
|||
[[it:Paleolitico medio]] |
|||
[[ka:მუსტიეს კულტურა]] |
|||
[[my:ကျောက်ခေတ်ဟောင်း ခေတ်လယ်]] |
|||
[[pl:Paleolit środkowy]] |
|||
[[pt:Paleolítico Médio]] |
|||
[[ru:Средний палеолит]] |
|||
[[sk:Stredný paleolit]] |
|||
[[sh:Srednji paleolit]] |
|||
[[fi:Keskipaleoliittinen kausi]] |
|||
[[sv:Paleolitikum#Mellanpaleolitikum]] |
[[sv:Paleolitikum#Mellanpaleolitikum]] |
||
[[tl:Gitnang Paleolitiko]] |
|||
[[uk:Середній палеоліт]] |
|||
[[zh:旧石器时代中期]] |
|||
Redaktsioon: 13. märts 2013, kell 11:58
| Kiviaeg |
|---|
|
Paleoliitikum (Vanem kiviaeg) Neoliitikum (Noorem kiviaeg) |
| ↓ Pronksiaeg |
Keskmine paloliitikum ehk keskpaleoliitikum on paleoliitikumi teine periood (150 000–40 000 aastat tagasi).
Kliima muutus jahedamaks seoses algava jäätumisega. Peavarju otsiti koobastest või valmistati endale okstest ja loomanahkadest hütte. Külm kliima vähendas koriluse osatähtsust ja rohkem peeti jahti suurulukitele (põhjapõdrad, koopakarud, mammutid). Varasemast rohkem on leitud tuleasemeid, oluline oli tule valvamine. Sel ajal sai alguse liha kuivatamine, küpsetamine ja tuhas hautamine.
Ajavahemikus 350 000–30 000 (sageli antakse vanimaks dateeringuks 150 000) aastat tagasi eksisteeris Homo neanderthalensis. Esimene neandertallase leid saadi juhuslikult mullatööde käigus 1856. aastal Neanderi orust Saksamaal. Hiljem on luid leitud mitmelt poolt Euroopast, Lähis-Idast, Aafrikast ja Aasiast. Neandertallasele kuulub Moustier' kultuur, mille kiviriistad on Acheuli kultuuri omadest märksa arenenumad. Kasutusele võeti kildtehnika. Moustier' kultuuri ajast on teada hoonepõhju. Mammutikütid kasutasid hoonete materjaliks mammuti luid ja nahku. Paleoantropoloogid, arheoloogid ja geneetikud on jõudnud järeldusele, et neandertaallane ei ole meie esivanem, vaid meie eellastega sadu tuhandeid aastaid paralleelselt arenenud liik.
Fülogeneetiliselt on viimane ühine esivanem (MRCA – Most Recent Common Ancestor) homo sapiens'il emaliinis Mitokondriaalne Eeva (mt-MRCA), kes elas Aafrikas umbes 200 000 aastat tagasi ja isaliinis Aadama Y-kromosoom (Y-MRCA), kes elas 90 000 aastat tagasi.