Peremärk: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
P lisatud koma |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
Peremärke on kasutatud kalapüügiriistade, viljakottide, riideesemete, põllutööriistade jt. esemete märkimiseks. |
Peremärke on kasutatud kalapüügiriistade, viljakottide, riideesemete, põllutööriistade jt. esemete märkimiseks. |
||
Peremärk oli päritav. Kui pere jagunes pärandus põhitalu märk koos mõnede muutustega tütartaludele. |
Peremärk oli päritav. Kui pere jagunes, pärandus põhitalu märk koos mõnede muutustega tütartaludele. |
||
== Rahvapärased nimed == |
== Rahvapärased nimed == |
||
Redaktsioon: 2. september 2006, kell 15:32
 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2006) |
Peremärk on perekonna omandit tähistav märk.
Peremärke on kasutatud kalapüügiriistade, viljakottide, riideesemete, põllutööriistade jt. esemete märkimiseks.
Peremärk oli päritav. Kui pere jagunes, pärandus põhitalu märk koos mõnede muutustega tütartaludele.
Rahvapärased nimed
Õuemärgid, märgid, majamärgid, mergid, võrgumärgid, puumärgid, talumärgid, viljakotimärgid jne.
Ajalugu
Peremärkide kasutamine võis alguse saada juba ajal, kui paljud inimesed hakkasid koos põldu harima, karja kasvatama või kala püüdma. Sellisel hetkel tekkis vajadus enda eraomandi märgistamise vastu ja selleks võeti kasutusele igale perele ainuomane märk ehk peremärk.
Peremärkide kasutamine Eestis hakkas vähenema seoses kirjaoskuse levikuga 19. sajandil. Tänapäeval võib leida kasutuses olevaid peremärke tavaliselt vaid rannaäärsetes külades, kus peremärke leidub veel kalavõrkudel.
Leviala
Peremärke on kasutatud nii Euroopas, Aafrikas, kui Põhja-Ameerikas.