Hüdrodünaamika: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
toim jm
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 21 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
21. rida: 21. rida:
[[Kategooria:Hüdrodünaamika]]
[[Kategooria:Hüdrodünaamika]]


[[be:Гідрадынаміка]]
[[be-x-old:Гідрадынаміка]]
[[bg:Хидродинамика]]
[[ca:Hidrodinàmica]]
[[cs:Hydrodynamika]]
[[da:Hydrodynamik]]
[[el:Υδροδυναμική]]
[[es:Hidrodinámica]]
[[es:Hidrodinámica]]
[[gl:Hidrodinámica]]
[[hr:Hidrodinamika]]
[[it:Idrodinamica]]
[[he:הידרודינמיקה]]
[[ka:ჰიდროდინამიკა]]
[[kk:Гидроаэродинамика]]
[[lv:Hidrodinamika]]
[[no:Hydrodynamikk]]
[[pl:Hydrodynamika]]
[[pt:Hidrodinâmica]]
[[ru:Гидродинамика]]
[[sk:Hydrodynamika]]
[[sr:Хидродинамика]]
[[sv:Hydrodynamik]]
[[sv:Hydrodynamik]]
[[uk:Гідродинаміка]]

Redaktsioon: 11. märts 2013, kell 21:48

Hüdrodünaamika (kreeka hydrōs 'vesi' + dynamikos 'jõusse puutuv, jõu-') on hüdromehaanika ja hüdraulika haru, mis käsitleb vedelike liikumise seaduspärasusi ning liikuva vedeliku ja tahkete kehade vahelist mõju[1].

Liikuva vedeliku ja liikumatu keskkonna vahekord võib olla kahesugune[1]. Nn välise ülesande puhul uuritakse vedeliku toimet sellest ümbritsetud kehale, nt veevoolu toimet sillasambale[1]. Sisemise ülesande korral uuritakse vedeliku voolamist tahke kehaga piiratud juhtmes, nt torus või avasängis[1].

Kui hüdrostaatikas piisab seisva vedeliku olukorra kirjeldamiseks rõhu määramisest igas vedeliku punktis p=f(x,y,z) ning vedeliku enda iseloomustamiseks üksnes selle tiheduse ρ teadmisest, siis liikuva vedeliku kohta on vaja teada ka voolamise kiirust ning liikumisega kaasneva hõõrde tõttu ka vedeliku viskoossust[1].

Voolavas vedelikus toimuv on nii keeruline, et seda on harva võimalik puhtmatemaatilise analüüsiga kirjeldada[1]. Galileo Galilei on öelnud: "Lihtsam on arvutada meist lõpmata kaugete tähtede liikumistrajektoore kui kindlaks teha meie endi silme ees oleva vee liikumisseadusi." Seetõttu tehakse tuletuskäigud tavaliselt ideaalvedeliku kohta, mille puhul ei arvestata sisehõõrdumist[1]. Lüngad arvutustulemustes täidetakse katsete abil[1]. Eksperimendil on hüdrodünaamikas suur tähtsus: igal uurimis- ja õppeasutusel on labor, kus huvipakkuvaid nähtusi uurida[1].

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Maastik, A., Haldre, H., Koppel, T. & L. Paal, 1995. Hüdraulika ja pumbad. Tartu, Greif. Lk 47.

Kasutatud kirjandus

  • Maastik, A., Haldre, H., Koppel, T. & L. Paal, 1995. Hüdraulika ja pumbad. Tartu, Greif. Lk 47.