Augustimäss

Augustimäss (gruusia აგვისტოს აჯანყება (agvistos adžankeba)) toimus Gruusia NSV-s augustis 1924. Augustimässu eesmärgiks oli Gruusia iseseisvuse taastamine. Mässule eelnes sissisõda 1921-1924.

26. mai 1922 korraldas Tšekaa küüditamise. Tuhanded vahistati, Gruusia õigeusu kirik represseeriti, paljud külad, mis asusid sissisõja piirkonnas, põletati. Aastal 1923 tabati kindral Kote Abhazi ja tema militaarne keskus likvideeriti.

Ülestõus algas Tšiathuras Lääne-Gruusias 29. augustil 1924. Sissid Lääne-Gruusias said sellest teada ja võtsid ümbruskaudsetes külades võimu. Asjast sai ka teada Gruusia eksiilvalitsus. Mässu juhtis Kakutsa Tšolokašvili. Punaarmee piiras piirkonna ümber ja isoleeris selle. Tšekaa ründas Tšiathurat, Senakit ja Abašat 29.– 30. augustil. Mässulised aeti metsadesse ja mägedesse. 29. augustil algas mäss ka Thbilisist kagus Manglisis. Seal viibis ka Kakutsa Tšolokašvili. 3. septembril rünnati üllatusrünnakuga Dušethit, kuid initsiatiiv jäi endiselt Punaarmee kätte ja Tšolokasvili lahkus mägedesse. 4. septembril avastas Tšekaa mässuliste peakorteri Mtshethas ja Lavrenti Beria kohtus vahistatutega Thbilisis. Tšolokasvili lahkus Türki ja sealt Prantsusmaale. Mässulised sõlmisid Beriaga kapituleerumisakti ja sõjale pandi lõpp. 5. septembrist lõpetasid viimased mässulised võitluse. Reidide ajal tapeti tuhandeid inimesi. Tehnilise külje eest vastutas ohvitser Talahadze. Võitluse käigus tapeti 3000 inimest, punane terror tappis oktoobris-septembris 7000-10 000 inimest.

Vaata ka

• Gruusia Demokraatlik Vabariik
• Gruusia
• Gruusia NSV