Maud (Norra kuninganna): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 31. august 2006, kell 15:16

Walesi printsess Maud (Maud Charlotte Mary Victoria) (26. november 1869 – 20. november 1938), hilisem Norra kuninganna Maud oli Briti kuningliku perekonna liige, kuninganna Victoria lapselaps ja Edward VII kolmas tütar. Hiljem oli ta Norra kuninga Haakon VII abikaasa. Ta oli alates 1319. aastast esimene Norra kuninganna, kes polnud samaaegselt ka Rootsi või Taani kuninganna.

Tema järgi on nime saanud Kuninganna Maudi maa.

Varane elu

Printsess Maud sündis 26. novembril 1869 Londonis Marlborough House'is. Tema isa oli Wales'i prints Edward ja ema Wales'i printsess Alexandra.

Ta ristiti 24. detsembril 1869 Marlborough House'is ning tema ristivanemad olid: Norra ja Rootsi kuningas Charles XV, Albany hertsog, Hohenlohe-Langeburgi prints Victor, Nassau hertsoginna Adelaide, Leiningeni printsess Marie, Venemaa keisrinna, Taani kroonprintsess Louise ja Cecilia Underwood, Invernessi hertsoginna.

Ta oli väga elava iseloomuga, millest oli tingitud ka tema hüüdnimi Harry. Printsess Maud võttis osa peaaegu kõigist iga-aastastest külaskäikudes Taani, kus elasid tema emapoolsed vana-vanemad ning hiljem saatis oma ema ja õdesid Norras ning kruiisidel Vahemerel.

Abielu

22. juulil 1896 abiellus printsess Maud Buckinghami palees oma nõo, Taani prints Carliga. Carl oli Taani kroonprints Frederiki, kuninganna Alexandra vanema venna, ja Rootsi printsess Lovisa teine poeg. Wales'i prints kinkis noorpaarile Sandringhamis asuva Appleton House'i, kus paar külaskäikudel Inglismaale peatus. Seal sündis ka 2. juulil 1903 paari ainus laps, prints Alexander.

Prints Carl oli Taani mereväe ohvitser ning elas kuni 1905. aastani peamiselt oma perega Taanis. Sama aasta juunis lõpetas Norra parlament Norra saja-aastase uniooni Rootsiga ning pakkus hääletuse tulemusena trooni Carlile. Ta võttis trooni vastu ning temast sai kuningas Haakon VII, tema poeg võttis aga Olavi nime. Kuningas Haakon ja kuninganna Maud krooniti 22. juunil 1906 Nidarose katedraalis Trondheimis.

Kuninglik elu

Kuninganna Maudi armastus Suurbritannia vastu ei kadunud, kuid ta võttis kiiresti omaks uue kodumaa kombed ning kuninga abikaasa kohustused. Ta toetas heategevuslikke organisatsioone, eriti neid, mis olid seotud laste või loomadega ja julgustas muusikuid ning kunstnikke. Ta õppis suusatama ning lõi kuninglikku residentsi Kongsseterenis inglise aia. Kuninganna Maudi viimane avalik ülesastumine Suurbritannias oli 1937. aastal, kui kuningas krooniti tema nõbu, George VI.

Hilisem elu

Maud suri südamerabanduse tõttu Londonis 20. novembril 1938, mõni nädal enne oma 69. sünnipäeva ning kolm päeva pärast operatsiooni. Ta surnukeha viidi tagasi Norrasse HMS Royal Oak'i pardal ning sängitati Akerhusi lossi kuninglikku mausoleumi.

@@ 8. rida: / 8. rida: @@
 Ta ristiti [[24. detsember|24. detsembril]] [[1869]] Marlborough House'is ning tema ristivanemad olid: Norra ja Rootsi kuningas Charles XV, [[Prints Leopold, Albany hertsog|Albany hertsog]], Hohenlohe-Langeburgi prints Victor, Nassau hertsoginna Adelaide, Leiningeni printsess Marie, [[Maria Fjodorovna|Venemaa keisrinna]], [[Taani kroonprintsess Louise]] ja Cecilia Underwood, Invernessi hertsoginna.
+Ta oli väga elava iseloomuga, millest oli tingitud ka tema hüüdnimi Harry. Printsess Maud võttis osa peaaegu kõigist iga-aastastest külaskäikudes [[Taani]], kus elasid tema emapoolsed vana-vanemad ning hiljem saatis oma ema ja õdesid [[Norra]]s ning kruiisidel [[Vahemeri|Vahemerel]].
+== Abielu ==
+[[22. juuli]]l [[1896]] abiellus printsess Maud Buckinghami palees oma nõo, [[Haakon VII|Taani prints Carliga]]. Carl oli [[Frederik VIII|Taani kroonprints Frederiki]], kuninganna Alexandra vanema venna, ja Rootsi printsess Lovisa teine poeg. Wales'i prints kinkis noorpaarile Sandringhamis asuva Appleton House'i, kus paar külaskäikudel Inglismaale peatus. Seal sündis ka [[2. juuli]]l [[1903]] paari ainus laps, [[Olav V|prints Alexander]].
+Prints Carl oli Taani mereväe ohvitser ning elas kuni [[1905]]. aastani peamiselt oma perega [[Taani]]s. Sama aasta juunis lõpetas [[Norra]] parlament Norra saja-aastase uniooni [[Rootsi]]ga ning pakkus hääletuse tulemusena trooni Carlile. Ta võttis trooni vastu ning temast sai kuningas Haakon VII, tema poeg võttis aga Olavi nime. Kuningas Haakon ja kuninganna Maud krooniti [[22. juuni]]l [[1906]] Nidarose katedraalis [[Trondheim]]is.
+== Kuninglik elu ==
+Kuninganna Maudi armastus Suurbritannia vastu ei kadunud, kuid ta võttis kiiresti omaks uue kodumaa kombed ning kuninga abikaasa kohustused. Ta toetas heategevuslikke organisatsioone, eriti neid, mis olid seotud laste või loomadega ja julgustas muusikuid ning kunstnikke. Ta õppis [[suusatamine|suusatama]] ning lõi kuninglikku residentsi Kongsseterenis inglise aia. Kuninganna Maudi viimane avalik ülesastumine Suurbritannias oli [[1937]]. aastal, kui kuningas krooniti tema nõbu, [[George VI]].
+== Hilisem elu ==
+Maud suri südamerabanduse tõttu [[London]]is [[20. november|20. novembril]] [[1938]], mõni nädal enne oma 69. sünnipäeva ning kolm päeva pärast operatsiooni. Ta surnukeha viidi tagasi Norrasse HMS ''Royal Oak'i'' pardal ning sängitati Akerhusi lossi kuninglikku mausoleumi.
 {{pooleli}}