Majanduspoliitika

Majanduspoliitika on üks osa ühiskonnapoliitikast ja omab kahest olemust:

1) ükskord võib olla tegemist abinõudega välis-, sise-, kaitse-, tervishoiu-, kultuuri-, õiguspoliitikas jne, millel otsest majanduslikku mõju alati ei olegi;

2) teinekord on majanduslik mõju otsene.

Majanduspoliitika võib olla suunatud sõltuvalt ajast ja ruumist:

1) territooriumile;

2) rahvamajanduse osale, näiteks ühele sektorile, nende alljaotustele;

3) ressursside liigile;

4) infrastruktuurilistele funktsoonidele.

Majanduspoliitika jaguneb:

1) Korrapollitika

2) Struktuuripoliitika

3) Protsessipoliitika

Põhimõtteliselt võib liigitada majanduspoliitika kandjad kahte ossa:

1) Otsustusinstitutsioonid

2) Mõjuinstitutsioonid

Majanduspoliitika kandjate vastastikkuseid suhteid iseloomustavad nende omavahelised sidemed ja koostöö, mis rajanevad: kontrollil; sõltumatusel; koordineerimisel.

Majanduspoliitilist tegevust seostatakse peamiselt kolme elemendiga:

1) elustandardi kasv;

2) täistööhõive tööealise elenikkonna hulgas;

3) stabiilsed hinnad;

4) madal inlatsioon.