Majanduspoliitika: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
31. rida: 31. rida:


2) [[Mõjuinstitutsioonid]]
2) [[Mõjuinstitutsioonid]]


Majanduspoliitika kandjate vastastikkuseid suhteid iseloomustavad nende omavahelised sidemed ja koostöö, mis rajanevad: kontrollil; sõltumatusel; koordineerimisel.


Majanduspoliitilist tegevust seostatakse peamiselt kolme elemendiga:

[[elustandardi]] kasv;

[[täistööhõive]] tööealise elenikkonna hulgas;

stabiilsed hinnad;

madal [[inlatsioon]].

Redaktsioon: 31. august 2004, kell 10:03

Majanduspoliitika on üks osa ühiskonnapoliitikast ja omab kahest olemust:

1) ükskord võib olla tegemist abinõudega välis-, sise-, kaitse-, tervishoiu-, kultuuri-, õiguspoliitikas jne, millel otsest majanduslikku mõju alati ei olegi;

2) teinekord on majanduslik mõju otsene.


Majanduspoliitika võib olla suunatud sõltuvalt ajast ja ruumist:

1) territooriumile;

2) rahvamajanduse osale, näiteks ühele sektorile, nende alljaotustele;

3) ressursside liigile;

4) infrastruktuurilistele funktsoonidele.


Majanduspoliitika jaguneb:

1) Korrapollitika

2) Struktuuripoliitika

3) Protsessipoliitika


Põhimõtteliselt võib liigitada majanduspoliitika kandjad kahte ossa:

1) Otsustusinstitutsioonid

2) Mõjuinstitutsioonid


Majanduspoliitika kandjate vastastikkuseid suhteid iseloomustavad nende omavahelised sidemed ja koostöö, mis rajanevad: kontrollil; sõltumatusel; koordineerimisel.


Majanduspoliitilist tegevust seostatakse peamiselt kolme elemendiga:

elustandardi kasv;

täistööhõive tööealise elenikkonna hulgas;

stabiilsed hinnad;

madal inlatsioon.