Majanduspoliitika: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
31. rida: | 31. rida: | ||
2) [[Mõjuinstitutsioonid]] |
2) [[Mõjuinstitutsioonid]] |
||
Majanduspoliitika kandjate vastastikkuseid suhteid iseloomustavad nende omavahelised sidemed ja koostöö, mis rajanevad: kontrollil; sõltumatusel; koordineerimisel. |
|||
Majanduspoliitilist tegevust seostatakse peamiselt kolme elemendiga: |
|||
[[elustandardi]] kasv; |
|||
[[täistööhõive]] tööealise elenikkonna hulgas; |
|||
stabiilsed hinnad; |
|||
madal [[inlatsioon]]. |
Redaktsioon: 31. august 2004, kell 10:03
Majanduspoliitika on üks osa ühiskonnapoliitikast ja omab kahest olemust:
1) ükskord võib olla tegemist abinõudega välis-, sise-, kaitse-, tervishoiu-, kultuuri-, õiguspoliitikas jne, millel otsest majanduslikku mõju alati ei olegi;
2) teinekord on majanduslik mõju otsene.
Majanduspoliitika võib olla suunatud sõltuvalt ajast ja ruumist:
1) territooriumile;
2) rahvamajanduse osale, näiteks ühele sektorile, nende alljaotustele;
3) ressursside liigile;
4) infrastruktuurilistele funktsoonidele.
Majanduspoliitika jaguneb:
Põhimõtteliselt võib liigitada majanduspoliitika kandjad kahte ossa:
Majanduspoliitika kandjate vastastikkuseid suhteid iseloomustavad nende omavahelised sidemed ja koostöö, mis rajanevad: kontrollil; sõltumatusel; koordineerimisel.
Majanduspoliitilist tegevust seostatakse peamiselt kolme elemendiga:
elustandardi kasv;
täistööhõive tööealise elenikkonna hulgas;
stabiilsed hinnad;
madal inlatsioon.