Soontagana maalinn: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
[[Pilt:soontaga1_tornist.jpg|thumb|Soontagana maalinn]] |
[[Pilt:soontaga1_tornist.jpg|thumb|Soontagana maalinn]] |
||
'''Soontagana maalinn''' ([[10. sajand|10.]]–[[12. sajand]]) paikneb [[Koonga vald|Koonga vallas]] [[Pärnumaa]]l suure [[Avaste soo]] lõunapoolses osas (alates 1981. aastast on siin |
'''Soontagana maalinn''' ([[10. sajand|10.]]–[[12. sajand]]) paikneb [[Koonga vald|Koonga vallas]] [[Pärnumaa]]l suure [[Avaste soo]] lõunapoolses osas (alates 1981. aastast (uuendatud 2003) on siin 5226 ha suurune [[Avaste looduskaitseala]]). |
||
Soosaare lõunapoolsel ümara lameda kupli taolisel osal asus kaks Maalja peret. Ühes neis öeldi teadvat, et nende esivanemad on elanud samal paigal 22 inimpõlve. Nüüd on siit viimased elanikud lahkunud. |
Soosaare lõunapoolsel ümara lameda kupli taolisel osal asus kaks Maalja peret. Ühes neis öeldi teadvat, et nende esivanemad on elanud samal paigal 22 inimpõlve. Nüüd on siit viimased elanikud lahkunud. |
||
Redaktsioon: 31. august 2006, kell 13:42
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Soontagana maalinn (10.–12. sajand) paikneb Koonga vallas Pärnumaal suure Avaste soo lõunapoolses osas (alates 1981. aastast (uuendatud 2003) on siin 5226 ha suurune Avaste looduskaitseala).
Soosaare lõunapoolsel ümara lameda kupli taolisel osal asus kaks Maalja peret. Ühes neis öeldi teadvat, et nende esivanemad on elanud samal paigal 22 inimpõlve. Nüüd on siit viimased elanikud lahkunud.
Ümmarguselt 3000 ruutmeetri suuruse õuepindalaga Soontaga maalinn oli muistsete läänlaste üks tuntumaid kindlustusi. Läti Henriku Liivimaa kroonikas mainitakse seda korduvalt Soontagana kihelkonna keskusena, mida sakslased piirasid juba 1210. aastal, kuid ei suutnud rünnakuga vallutada. 1215. ja 1216. aasta vahetusel oli maalinn sunnitud alistuma, lastes sisse preester Gottfriedi rahvast ristima. Kuid alles 1226. aastal ristiti siin krooniku teatel viimased ristimata olnud eestlased. Ilmselt võib sellest aastast lugeda soontagalased täielikult alistunuteks.
Juba 1895. a. tegid maalinnas kaevamisi R. Stackelberg ja S. Bogojalenski. Tookord avastati muitseste ehitiste poolpõlenud palke, mõned savinõutükid ja üks pronksese. 1965. aasta väljakaevamistel (juhtis A. Kustin) ja 1966. kuni 1971. aastal teostatud väljakaevamistel (juhatas E. Tõnisson) avastati kaitseehituste ja elamute rususid, sealhulgas kerise ja laega ahjuvaresid. Leiti söestunud vilja, rauast adratera, vikatiosi, käsikivi alumine poolik. Rohkesti oli koduloomade luid. Enamik leide - hoburaudsõled, noole- ja odaotsad, kirved - kuuluvad 11. sajandist 13. sajandi alguseni. Selgus, et linnuse aluse moodustab looduslik paerahn, muldkeha on sellele kokku kantud otse linnuse jalamilt, et suurendada ühtlasi nõlva suhtelist kõrgust. Kaks põlist pärna tähistavad pärimuse kohaselt linnusevanema talu asukohta.