Stefan Batory: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.7.3) (Robot: lisatud ar:ستيفن باتوري |
|||
40. rida: | 40. rida: | ||
[[Kategooria:Sündinud 1533]] |
[[Kategooria:Sündinud 1533]] |
||
[[Kategooria:Surnud 1586]] |
[[Kategooria:Surnud 1586]] |
||
[[ar:ستيفن باتوري]] |
|||
[[be:Стэфан Баторый]] |
|||
[[be-x-old:Стэфан Баторы]] |
|||
[[bg:Стефан Батори]] |
|||
[[ca:Esteve Bathory I]] |
|||
[[cs:Štěpán Báthory]] |
|||
[[da:Stefan Báthory]] |
|||
[[de:Stephan Báthory]] |
|||
[[en:Stephen Báthory]] |
|||
[[es:Esteban I Báthory]] |
|||
[[eo:Stefano Báthori]] |
|||
[[eu:Eztebe I.a Báthory]] |
|||
[[fr:Étienne Báthory]] |
|||
[[ko:스테판 바토리]] |
|||
[[it:Stefano I di Polonia]] |
|||
[[he:סטפאן באטורי]] |
|||
[[ka:სტეფანე ბატორი]] |
|||
[[lv:Stefans Batorijs]] |
|||
[[lt:Steponas Batoras]] |
|||
[[hu:Báthory István (erdélyi fejedelem)]] |
|||
[[nl:Stefanus Báthory]] |
|||
[[ja:ステファン・バートリ (ポーランド王)]] |
|||
[[no:Stefan Báthory]] |
|||
[[pl:Stefan Batory]] |
|||
[[pt:Estêvão Báthory]] |
|||
[[ro:Ștefan Báthory]] |
|||
[[ru:Стефан Баторий]] |
|||
[[simple:Stephen Bathory]] |
|||
[[fi:Stefan Batory]] |
|||
[[sv:Stefan Batory]] |
|||
[[vi:Stefan Batory của Ba Lan]] |
|||
[[tr:Stefan Batory]] |
|||
[[uk:Стефан Баторій]] |
|||
[[war:Stephen Báthory]] |
|||
[[zh:斯特凡·巴托里]] |
Redaktsioon: 11. märts 2013, kell 02:30
Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyo – 12. detsember 1586 Grodno) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Poola (Rzeczpospolita) kuningas.
Elulugu
Stefan Bátory isa Stefan VIII Bathory oli Ungari aadlik, kes oli Transilvaania vojevood alates 1529 kuni oma surmani 1534.
Stefan Batory sai tuntuks oskusliku diplomaadina. Ta kaitses Ungari kuninga János Zsigmondi õigust troonile. Sellega tõmbas ta enda peale Saksa-Rooma riigi keisri ja Austria ertshertsogi Maximilian II viha, kes János Zsigmondit kukutada püüdis, ja Maximilian hoidis Stefanit kaks aastat vangis.
Transilvaania vürstina
1570 kukutas Maximilian János Zsigmondi ja määras ta Transilvaania vojevoodiks. János Zsigmond suri järgmisel aastal pärijateta, kuid määras enne surma oma järeltulijaks oma laekuri Gáspár Bekesi. Transilvaania aadlikele see eriti ei meeldinud ja nad valisid uueks vojevoodiks Stefan Batory. See põhjustas Bekesi ja Batory vahel kodusõja, kus Bekes lüüa sai ja põgenes Viini, kus sõlmis endise vaenlase Maximilianiga Batory vastu liidu.
Pärast Stefan Batory valimist Rzeczpospolita kuningaks valiti Transilvaania vojevoodiks Stefan Batory 3 aastat vanem vend Kristóf Batory. Gáspár Bekes alustas tema vastu kohe ülestõusu, kuid sai taas lüüa. Hiljem teenis Bekes ustavalt Stefan Batoryt, kuni 1580 Hrodnas suri. Temalgi polnud pärijaid.
Rceczpospolita kuningana
1572 suri Poola kuningas Zygmunt II August, kelle pärija oli Jagelloonide dünastia viimane liige, Zygmunt II Augusti õde Anna Jagiellonka (1523–1596). Poola kuningaks valiti Prantsusmaa kroonprints Henri. Henri ja Anna pidid abielluma, kuid Henri ei tahtnud endast 18 aastat vanemat naist ega abiellunud temaga. Mais 1574 suri Henri vend Prantsusmaa kuningas Charles IX ja Henri sai Prantsusmaa kuningaks, mispeale ta põgenes Poolast Prantsusmaale ja jättis trooni vabaks.
Kõigepealt püüdis Poola seim 12. detsembril 1575 uueks kuningaks valida Maximilian II-t, kuid šlahta ähvardas ülestõusuga, kui vägeva naaberriigi kuningas Poola kuningaks valitakse. Sellepärast valiti uueks Poola kuningaks Stefan Batory, kes oli Annast 10 aastat noorem. Nad abiellusid 1. mail 1576, kuid sellest abielust ei sündinud lapsi, sest Anna oli juba sellest east väljas.
Stefan Batory võitles Poola trooni pärast keiser Maximilian II-ga, kes oli interregnumi ajal osa Poola šlahta toel kuulutatud Rzeczpospolita kuningaks enne Stefan Batoryt ja kindlustas kuningatiitli alles pärast viimase surma 12. oktoobril 1576.
Liivi sõda
- Pikemalt artiklis Liivi sõda
1575. aastal ühines aga Rootsiga sõjas Moskva tsaaririigi vastu Poola. Rootsi kuningas Johan III aga oli abielus Poola kuninga Zygmunt I Vana teise tütre Katarzyna Jagiellonkaga.
1577. aastal vallutas Ivan IV kogu Rzeczpospolita käes olnud Vana-Liivimaa ala. Rzeczpospolita-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Moskva tsaaririigist tugevamaks, 1578. aastal toimus sõjategevuses pööre, 1580. aastal purustati Moskva tsaaririigi vägi Võnnu lähedal. Samal aastal vallutasid Rzeczpospolita väed Pihkva ning rootsi väed Pontus De la Gardie juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva.
1582. aastal sõlmis Moskva tsaaririik Rzeczpospolitaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583. Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa (endised Liivi ordu ja Riia peapiiskopkonna ja Tartu piiskopkonna alad) jäid Rzeczpospolitale. Jam Zapolski vaherahuga sai Stefan enda kätte kogu Vana-Liivimaa lõunaosa, mis liideti Rzeczpospolitaga ja millest hiljem kujunes Liivimaa kubermang.
- Pikemalt artiklis Poola aeg Liivimaal
Isiklikku
Stefan Batory õetütar oli krahvinna Erzsébet Báthory (1560–1614) ehk Verine Krahvinna.
Eelnev János II Zapolya |
Transilvaania vürst 1571–1576 |
Järgnev Christofer Bathory |
Eelnev Henryk Walezy |
Poola kuningas 1576–1586 |
Järgnev Zygmunt III Waza |
Kirjandus
- Lengnich, Gottfried (1724). Geschichte der Preußischen Lande (t. 3)/ Königlich Polnischen Antheils, Seit dem Ableben Sigismundi Augusti Bis auf den Todt Königes Stephani. Danzig: Gedruckt bey E. E. Raths und des Gymnasii Buchdrucker seel. Johann Daniel Stollens nachgelassenen Wittwe. Durch Thomas Johann Schreiber, Factor. Lk lk. 195-.
{{cite book}}
: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=
(juhend)