A-vitamiin

A-vitamiin (retinool)
Üldandmed
Keemiline valem	C20H30O
Molaarmass	286,456 g/mol
Vitamiini omadused
Lahustuvus	rasvlahustuv
Soovitatav päevakogus täiskasvanule	0,9 g (mehele), 0,7 g (naisele)
Maksimaalne päevakogus täiskasvanule	3 g
Toimet parandavad
C-, D- ja E-vitamiin, niatsiin, tsink, seleen, küllastumata rasvhapped
Vaeguse sümptomid
kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk
Üledoosi sümptomid
maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid), pikaajalise üledoosi korral osteoporoos
Parimad allikad
Sisaldus 100 g kohta: kalamaksaõli (30,0 mg); veisemaks, keedetud või praetud (7,74 mg); seamaks, keedetud või praetud (5,40 mg); kanamaks, keedetud või praetud (4,30 mg); porgand, toores (0,84 mg); maguskartul ehk bataat (0,71 mg); või (0,68 mg); kõrvits, keedetud (0,25 mg); munad, keedetud (0,22 mg).

A-vitamiin (ehk enimkasutatava komponendi järgi retinool) on rasvlahustuv vitamiin, mis on tähtis luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks.

A-vitamiini provitamiinid on beetakaroteen ja mõned karotenoidid.

Avastuslugu

Vitamiinide avastuslugu algab aastal 1906, kui näidati, et peale valkude, rasvade ja süsivesikute vajavad kariloomad tervena püsimiseks veel mingeid aineid.

1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum Wisconsin-Madisoni ülikoolist ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne Yale'i ülikoolist. Äsja oli avastatud B-vitamiin ja sellele oli nimeks valitud "rasvas lahustuv aine B", mistõttu uuele ainele sai nimeks esialgu "rasvas lahustuv aine A".

Esimesena sünteesisid A-vitamiini 1947 taani keemikud David Adriaan van Dorp ja Jozef Ferdinand Arens.

Avitaminoos

A-vitamiini vaegus ehk avitaminoos mõjutab miljoneid lapsi kogu maailmas. Arengumaades jääb igal aastal A-vitamiini vaeguse tõttu pimedaks veerand kuni pool miljonit last. Kõige rohkem on selliseid lapsi Lõuna-Aasias ja Aafrikas. Maailma Tervishoiuorganisatsioon WHO on avitaminoosi üldise leviku tõttu käivitanud arengumaades hulga algatusi. WHO enese hinnangul on nende tulemusel alates 1998. aastast 40 riigis ära hoitud 1,25 miljonit surmajuhtumit.

Avitaminoos võib esineda nii esmase kui teisese vaegusena. Esmane vaegus esineb lastel ja täiskasvanutel, kes ei tarbi piisavalt kollaseid ja rohelisi köögivilju, puuvilju ja maksa. Imiku varane rinnast võõrutamine suurendab samuti avitaminoosi ohtu. Teisene vaegus tuleb lipiidide kroonilisest vähesest imendumisest organismi. Seda võivad põhjustada sapi tootmise ja eritumise kahjustused, rasva vähene tarbimine ja oksüdantide liigne tarbimine, näiteks suitsetamine.

A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin ja sõltub rakusisesest lahustumisest ja imendumisest peensooles, mis vähese rasva dieedil on keeruline. Tsingivaegus halvendab samuti A-vitamiini imendumist, transporti ja metabolismi, sest A-vitamiini transportivate proteiinide sünteesiks on tsink hädavajalik, samuti retinooli oksüdeerimiseks retinaaliks. Alatoitlusega populatsioonides võib A-vitamiini ja tsingi vähene tarbimine põhjustada ka psüühilisi probleeme. Randomiseeritud topeltpime katse Burkina Fasos näitas A-vitamiini ja tsingi pille tarvitavate laste palju väiksemat suremust malaariasse, võrreldes lastega, kes neid pille ei tarvitanud.

Eriti ohtlik on avitaminoos rasedatele ja last rinnaga toitvatele naistele, sest kui harilikult vaevused taganevad pärast seda, kui A-vitamiini korralikult tarvitama hakatakse (kui inimene just päris surma äärel pole), siis lapse kujunemise ajal tekkinud kahjustused on korvamatud.

Keemiline struktuur ja omadused

A-vitamiini keemiaga seotud küsimusi vaadeldakse artiklites retinool, retinaal ja retinoidid.

Välislingid

• vitaminA.org