Mandrilava: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.7.1) (Robot: lisatud eu:Plataforma kontinental |
P Bot: Migrating 53 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q134851 (translate me) |
||
| 13. rida: | 13. rida: | ||
[[Kategooria:Geomorfoloogia]] |
[[Kategooria:Geomorfoloogia]] |
||
[[Kategooria:Geotektoonika]] |
[[Kategooria:Geotektoonika]] |
||
[[ar:منحدر قاري]] |
|||
[[an:Plataforma continental]] |
|||
[[az:Şelf]] |
|||
[[bn:মহীসোপান]] |
|||
[[be:Шэльф]] |
|||
[[be-x-old:Шэльф]] |
|||
[[br:Plateiz kevandirel]] |
|||
[[bg:Континентален шелф]] |
|||
[[ca:Plataforma continental]] |
|||
[[cs:Kontinentální šelf]] |
|||
[[da:Kontinentalsokkel]] |
|||
[[de:Schelf]] |
|||
[[el:Υφαλοκρηπίδα]] |
|||
[[en:Continental shelf]] |
|||
[[es:Plataforma continental]] |
|||
[[eo:Kontinentbreto]] |
|||
[[eu:Plataforma kontinental]] |
|||
[[fa:فلات قاره]] |
|||
[[fr:Plateau continental (géophysique)]] |
|||
[[gl:Plataforma continental]] |
|||
[[ko:대륙붕]] |
|||
[[hi:महाद्वीपीय जलसीमा]] |
|||
[[hr:Epikontinentalni pojas]] |
|||
[[is:Landgrunn]] |
|||
[[it:Piattaforma continentale]] |
|||
[[he:מדף יבשתי]] |
|||
[[ka:შელფი]] |
|||
[[ht:Plato kontinantal]] |
|||
[[lv:Kontinentālais šelfs]] |
|||
[[lt:Šelfas]] |
|||
[[mk:Континентален гребен]] |
|||
[[nl:Continentaal plat]] |
|||
[[ja:大陸棚]] |
|||
[[no:Kontinentalsokkel]] |
|||
[[nn:Kontinentalsokkel]] |
|||
[[pl:Szelf kontynentalny]] |
|||
[[pt:Plataforma continental]] |
|||
[[ro:Platformă continentală]] |
|||
[[ru:Шельф]] |
|||
[[simple:Continental shelf]] |
|||
[[sk:Šelf]] |
|||
[[sl:Kontinentalna polica]] |
|||
[[ckb:ڕەفەی کیشوەری]] |
|||
[[sr:Континентални праг]] |
|||
[[sh:Epikontinentalni pojas]] |
|||
[[fi:Mannerjalusta]] |
|||
[[sv:Kontinentalsockel]] |
|||
[[ta:கண்டத் திட்டு]] |
|||
[[vi:Thềm lục địa]] |
|||
[[tr:Kıta sahanlığı]] |
|||
[[uk:Континентальний шельф]] |
|||
[[vls:Continentoal plat]] |
|||
[[zh:大陆架]] |
|||
Redaktsioon: 9. märts 2013, kell 11:26
Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud.
Mandrilava on küll vee all, kuid tal on mandriga sama geoloogiline ehitus, mistõttu võib mandrilava geoloogilises mõttes pidada osaks mandrist.
Mandrilava laius on keskmiselt 70 km, kuid võib varieeruda mõnekümnest meetrist 1500 kilomeetrini. Kõige laiem mandrilava on Põhja-Jäämeres Siberi rannikust põhja suunas. Enamasti on mandrilava tasandikulise pinnamoega. Hilises geoloogilises minevikus (jääajal) on suur osa mandrilavast olnud osa maismaast. Seda tõendavad üleujutatud jõeorud ja rannamoodustised. Ka lehtersuudmed ehk estuaarid on üleujutatud jõeorud. Kohtadel, kus ookeani suubuvad jõed, tekivad veealused kanjonid.
Mandrilava läheb üle tunduvalt suurema kallakusega mandrinõlvaks. Mandrilava keskmine kallakus mere suunas on umbes kümnendik kraadist. Üleminek mandrilavalt mandrinõlvale on keskmiselt 135 meetri sügavusel. Esineb siiski ka tunduvalt sügavamaid üleminekuid. Ümber Antarktise on mandrilava piir umbes 350 meetri sügavusel.
Mandrilaval asuvaid meresid nimetatakse šelfimeredeks. Šelfimereks on näiteks Kollane meri, Läänemeri ja Pärsia laht.