Aino Kallas: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
7. rida: 7. rida:


== Perekondlik taust ==
== Perekondlik taust ==
Aino Kallas sündis Soome [[intelligents]]i kuuluvasse [[Krohn]]ide perekonda. Tema isa oli [[sakslased|saksa]] päritolu luuletaja ning teadlane [[Julius Krohn]], kes kasutas ka pseudonüümi Suonio. Kallase isa oli [[soomerootslased|soomerootslane]] <ref name="AK_356" >''Aleksis Kivestä Martti Merenmaahan'', lk 356</ref>, kooli [[Soome Tütarlastekool]]i esimene juhataja [[Maria Wilhelmina Lindroos]]. Vend Kaarle Krohn ning õed Helmi Krohn ja Aune Krohn harrastasid kirjutamist. Ühena oma kirjanduslikest õpetajatest mainib Aino Kallas hiljem ka oma ema õemeest, ülikooli saksa keele lektorit [[B. F. Godenhjelm]]i. Aino meenutab juuli- ja augustiõhtuid Lõuna-Häme suvekodus Lopen Syrjäs, mil Godenhjelm luges lastele ette maailmakirjandust ja kodumaiseid teoseid.<ref name="AK_357" >''Aleksis Kivestä Martti Merenmaahan'', lk 357</ref>
Aino Kallas sündis Soome [[intelligents]]i kuuluvasse [[Krohn]]ide perekonda. Tema isa oli [[sakslased|saksa]] päritolu luuletaja ning teadlane [[Julius Krohn|Julius Leopold Fredrik Krohn]], kes kasutas ka pseudonüümi Suonio. Kallase isa oli [[soomerootslased|soomerootslane]] <ref name="AK_356" >''Aleksis Kivestä Martti Merenmaahan'', lk 356</ref>, kooli [[Soome Tütarlastekool]]i esimene juhataja [[Maria Wilhelmina Lindroos]]. Vend Kaarle Krohn ning õed Helmi Krohn ja Aune Krohn harrastasid kirjutamist. Ühena oma kirjanduslikest õpetajatest mainib Aino Kallas hiljem ka oma ema õemeest, ülikooli saksa keele lektorit [[B. F. Godenhjelm]]i. Aino meenutab juuli- ja augustiõhtuid Lõuna-Häme suvekodus Lopen Syrjäs, mil Godenhjelm luges lastele ette maailmakirjandust ja kodumaiseid teoseid.<ref name="AK_357" >''Aleksis Kivestä Martti Merenmaahan'', lk 357</ref>


==Elu ja looming==
==Elu ja looming==
=== Lapsepõlv ja noorpõlv ===
=== Lapsepõlv ja noorpõlv ===


Lapsepõlve veetis Aino põhiliselt [[Helsingis]], kus ta käis [[Helsingi Soome Tütarlastekool]]is (1894), kuid suved veetis ta koos perega perekonnamõisas [[Kiiskilä mõis|Kiiskilä]]s [[Viiburi laht|Viiburi lahe]] ääres. Mõis koos ümbrusega oli Ida-Soome kauneimaid ning teoses "[[Katinka Rabe]]" kujutab ta neid mälestusi. Aastal 1888, kui Aino oli alles 10-aastane, hukkus tema isa purjelaevareisil. Varsti surid ka vanavanemad ning Kiiskilä mõis müüdi maha. Ema jäi haigeks ja muutus raskemeelseks. On öeldud, et rohked surmamotiivid Aino Kallase loomingus on mõjutatud neist lapsepõlve rasketest läbielamistest.<ref name="AK_357"/>
Lapsepõlve veetis Aino põhiliselt [[Helsingis]], kus ta käis 1887–1894 [[Helsingi Soome Tütarlastekool]]is, kuid suved veetis ta koos perega perekonnamõisas [[Kiiskilä mõis|Kiiskilä]]s [[Viiburi laht|Viiburi lahe]] ääres. Mõis koos ümbrusega oli Ida-Soome kauneimaid ning teoses "[[Katinka Rabe]]" kujutab ta neid mälestusi. Aastal 1888, kui Aino oli alles 10-aastane, hukkus tema isa purjelaevareisil. Varsti surid ka vanavanemad ning Kiiskilä mõis müüdi maha. Ema jäi haigeks ja muutus raskemeelseks. On öeldud, et rohked surmamotiivid Aino Kallase loomingus on mõjutatud neist lapsepõlve rasketest läbielamistest.<ref name="AK_357"/>


Juba noorena kirjutas Aino luuletusi ja novelle, mis kujutasid romantilist armastust. Ta avaldas kolm kogu, "Lauluja ja balladeja" (1897), "Kuloa ja kevättä" (1899) ja "Kirsti". Kuigi tema varajased teosed jäävad hilisemate kõrval algaja katsetusteks, võib neilt leida ühisjooni tulevaste teostega, nagu proosa lühivormilisus ja naise valimine peategelaseks.<ref name="AK_358" >''Aleksis Kivestä Martti Merenmaahan'', lk 358</ref>
Juba noorena kirjutas Aino luuletusi ja novelle, mis kujutasid romantilist armastust. Ta avaldas kolm kogu – luulekogu "Lauluja ja balladeja" (1897), novellikogu "Kuloa ja kevättä" (1899) ja "Kirsti". Kuigi tema varajased teosed jäävad hilisemate kõrval algaja katsetusteks, võib neilt leida ühisjooni tulevaste teostega, nagu proosa lühivormilisus ja naise valimine peategelaseks.<ref name="AK_358" >''Aleksis Kivestä Martti Merenmaahan'', lk 358</ref>


===Abielu ja kirjanikukarjäär===
Aastal [[1900]] naitus ta eesti folkloristi ja diplomaadi [[Oskar Kallas]]ega (1868–1946).


Aastal [[1900]] abiellus ta eesti [[folklorist]]i, keelemehe ja hilisema diplomaadi [[Oskar Kallas|Oskar Philipp Kallas]]ega (1868–1946) ning lahkus kodumaalt. Aino Kallase isal oli omal ajal olnud Eestiga läbikäimist; ta oli käinud muu hulgas [[Tartu]]s ja kirjutanud isegi eesti keele grammatika.<ref name="AK_358" />

Aino ja Oskar Kallasel sündis viis last: Virve, Laine, Sulev, imikuna surnud Lembit ja Hillar.

Nad elasid algul [[Peterburi]]s, kuid aastal 1903{{lisa viide}} või 1904{{lisa viide}} asusid nad elama [[Tartu]]sse.
Aastail 1903–1918 tegutses ta [[Tartu]]s, kus oli seotud [[Postimees|Postimehe]] ja [[Noor-Eesti]] tegemistes.
Aastail 1903–1918 tegutses ta [[Tartu]]s, kus oli seotud [[Postimees|Postimehe]] ja [[Noor-Eesti]] tegemistes.



Redaktsioon: 9. märts 2013, kell 01:59

Aino Kallas, 1922
„Aino Kalda portree“, Konrad Mägi, 1918, tušš paberil.

Aino Julia Maria Kallas (aastani 1900 Krohn, pseudonüüm aastani 1902 A. Suonio; 2. august 1878 Kiiskilä küla, Viiburi maavald, Viiburi lään9. november 1956 Helsingi) oli soome kirjanik, esseist ja kriitik.

Ta on kirjutanud luuletusi, novelle, romaane ja näidendeid. Aastast 1900 oli ta abielus eestlase Oskar Kallasega. Ta viibis palju Eestis ning kasutas oma loomingus sageli Eesti ainest.

Perekondlik taust

Aino Kallas sündis Soome intelligentsi kuuluvasse Krohnide perekonda. Tema isa oli saksa päritolu luuletaja ning teadlane Julius Leopold Fredrik Krohn, kes kasutas ka pseudonüümi Suonio. Kallase isa oli soomerootslane [1], kooli Soome Tütarlastekooli esimene juhataja Maria Wilhelmina Lindroos. Vend Kaarle Krohn ning õed Helmi Krohn ja Aune Krohn harrastasid kirjutamist. Ühena oma kirjanduslikest õpetajatest mainib Aino Kallas hiljem ka oma ema õemeest, ülikooli saksa keele lektorit B. F. Godenhjelmi. Aino meenutab juuli- ja augustiõhtuid Lõuna-Häme suvekodus Lopen Syrjäs, mil Godenhjelm luges lastele ette maailmakirjandust ja kodumaiseid teoseid.[2]

Elu ja looming

Lapsepõlv ja noorpõlv

Lapsepõlve veetis Aino põhiliselt Helsingis, kus ta käis 1887–1894 Helsingi Soome Tütarlastekoolis, kuid suved veetis ta koos perega perekonnamõisas Kiiskiläs Viiburi lahe ääres. Mõis koos ümbrusega oli Ida-Soome kauneimaid ning teoses "Katinka Rabe" kujutab ta neid mälestusi. Aastal 1888, kui Aino oli alles 10-aastane, hukkus tema isa purjelaevareisil. Varsti surid ka vanavanemad ning Kiiskilä mõis müüdi maha. Ema jäi haigeks ja muutus raskemeelseks. On öeldud, et rohked surmamotiivid Aino Kallase loomingus on mõjutatud neist lapsepõlve rasketest läbielamistest.[2]

Juba noorena kirjutas Aino luuletusi ja novelle, mis kujutasid romantilist armastust. Ta avaldas kolm kogu – luulekogu "Lauluja ja balladeja" (1897), novellikogu "Kuloa ja kevättä" (1899) ja "Kirsti". Kuigi tema varajased teosed jäävad hilisemate kõrval algaja katsetusteks, võib neilt leida ühisjooni tulevaste teostega, nagu proosa lühivormilisus ja naise valimine peategelaseks.[3]

Abielu ja kirjanikukarjäär

Aastal 1900 abiellus ta eesti folkloristi, keelemehe ja hilisema diplomaadi Oskar Philipp Kallasega (1868–1946) ning lahkus kodumaalt. Aino Kallase isal oli omal ajal olnud Eestiga läbikäimist; ta oli käinud muu hulgas Tartus ja kirjutanud isegi eesti keele grammatika.[3]

Aino ja Oskar Kallasel sündis viis last: Virve, Laine, Sulev, imikuna surnud Lembit ja Hillar.

Nad elasid algul Peterburis, kuid aastal 1903[viide?] või 1904[viide?] asusid nad elama Tartusse.

Aastail 1903–1918 tegutses ta Tartus, kus oli seotud Postimehe ja Noor-Eesti tegemistes.

1919–1922 veetis ta Helsingis, 1922–1934 Londonis, 1934–1944 Tallinnas.

Aastal 1944 emigreerus ta Rootsi. 1953 naasis Soome, kus elas surmani.

Oskar ja Aino Kallase elust valmis 1997. aastal režissöör Kirsti Petäjäniemi Soome-Eesti ühisfilm "Põletav armastus" ehk "Palava rakkaus".[4] Film esilinastus Eesti Televisioonis 26. detsembril 1997.[5]

Looming

Luulekogud

  • 1897 "Laule ja ballaade"
  • 1942 "Surmaluik"
  • 1943 "Kuu sild"
  • 1979 "Igaviku väravad" (valikkogu)

Novellikogud

  • 1899 "Kulu ja kevad"
  • 1904–1905 "Mere tagant"
  • 1913 "Lahkuvate laevade linn"
  • 1921 "Võõras veri"
  • 1949 "Virvatuled"
  • 1950 "Seitse neitsit"
  • 1952 "Armastuse vangid"

Jutustused

  • 1907 "Ants Raudjalg"

Romaanid

  • 1902 "Kirsti"
  • 1920 "Katinka Rabe"
  • 1926 "Reigi õpetaja"

Proosaballaadid

  • triloogia "Surmav Eros" (1923: "Barbara von Tisenhusen"; 1926: "Reigi õpetaja"; 1928: "Hundimõrsja"
  • 1931 "Püha jõe kättemaks"
  • 1931 "Imant ja tema ema"

Näidendid

  • 1932 "Patseba Saaremaal"
  • 1935 "Mare ja ta poeg"
  • 1936 "Bernhard Riives"
  • 1937 "Hundimõrsja"

Reisiraamatud

  • 1928 "Kiirte pildid"
  • 1931 "Maroko võlus"
  • 1944 "Leiuretkedel Londonis"

Tunnustused

Viited

  1. Aleksis Kivestä Martti Merenmaahan, lk 356
  2. 2,0 2,1 Aleksis Kivestä Martti Merenmaahan, lk 357
  3. 3,0 3,1 Aleksis Kivestä Martti Merenmaahan, lk 358
  4. Sirje Kiin, "Põletav armastus", Postimees, 10. august 1996
  5. Sirje Olesk, Kallas(ed) Eesti ja Soome vahel: "Põletav armastus", Postimees, 19. detsember 1997

Välislingid