Saare maakond: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
EmausBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.2+) (Robot: pl:Saaremaapl:Sarema (prowincja)
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 35 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q203272 (translate me)
106. rida: 106. rida:
[[Kategooria:Eesti maakonnad]]
[[Kategooria:Eesti maakonnad]]
[[Kategooria:Saare maakond| Saare maakond]]
[[Kategooria:Saare maakond| Saare maakond]]

[[id:County Saare]]
[[ms:County Saare]]
[[be:Павет Саарэ]]
[[be-x-old:Саарэмаа (павет)]]
[[ca:Comtat de Saare]]
[[cs:Saaremaa (kraj)]]
[[el:Επαρχία Σάαρε]]
[[en:Saare County]]
[[es:Condado de Saare]]
[[fr:Comté de Saare]]
[[gl:Condado de Saare]]
[[ko:사레 주]]
[[hr:Okrug Saaremaa]]
[[it:Saaremaa (contea)]]
[[he:מחוז סארה]]
[[ka:საარემაა (მაზრა)]]
[[kw:Konteth Saare]]
[[lv:Sāremā apriņķis]]
[[lt:Sarės apskritis]]
[[hu:Saaremaa (megye)]]
[[nl:Saaremaa (provincie)]]
[[ja:サーレ県]]
[[no:Saare fylke]]
[[nn:Saare maakond]]
[[pl:Sarema (prowincja)]]
[[ro:Regiunea Saare]]
[[ru:Сааремаа (уезд)]]
[[se:Saaremaa (eanangoddi)]]
[[sr:Саре]]
[[fi:Saarenmaa (maakunta)]]
[[sv:Saare län]]
[[tr:Saare ili]]
[[uk:Сааремаа (повіт)]]
[[fiu-vro:Saarõ maakund]]
[[zh:薩雷縣]]

Redaktsioon: 8. märts 2013, kell 20:37

 See artikkel räägib praegusest maakonnast; ajaloolisest maakonnast vaata artiklit Saaremaa (maakond).

Saare maakond


Pindala: 2922,19 km²
Elanikke: 32 672 (1.01.2012)[1]
Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
Maakonnalinn: Kuressaare
Saare maakonna asendikaart

Saare maakond ehk Saaremaa (1. jaanuarist 20. jaanuarini 1990 Kingissepa maakond) on 1. järgu haldusüksus Eestis. Hõlmab endise Kingissepa rajooni ala. Alates 17. oktoobrist 2011 maavanem on Kaido Kaasik.[2]

Saare maakond on ainus praegune Eesti maakond, mille piirid langevad kokku ajaloolise maakonnaga.

Üldandmed

Saare maakond asub Lääne-Eestis. Saare maakonna naabermaakondadeks on põhjas Hiiu maakond, idas Lääne ja Pärnu maakond.

Kohalikud omavalitsused

Saare maakonnas on 16 omavalitsusüksust, 1 linn ja 15 valda:

Linn Saaremaa omavalitsused nummerdatult
Vallad

Loodus

Rahvastik

Demograafilised näitajad

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Saare maakonnas 34 723 elanikku. Neist 46,90% oli mehed ning 53,10% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 10,43‰, suremuse üldkordaja 12,70‰ ja loomulik iive -2,28‰. 98,32% elanikest oli eestlased ja 1,00% venelased. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 14,37%, tööealisi (vanuses 15-64) 67,35% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,28%. Töötuse määr[3] oli 7,0%. Elanike tihedus oli 11,9 in/km².[1]

Asustusüksused

Saare maakonnas on 1 linn, 8 alevikku ja 493 küla.

Linnad

Kuressaare

Alevikud

Aste - Kihelkonna - Kudjape - Kärla - Leisi - Orissaare - Salme - Valjala

Külad

Aaviku - Abaja - Abruka - Abula - Aljava - Anepesa - Angla - Anijala - Anseküla - Ansi - Arandi - Ardla - Are küla - Ariste (Orissaare) - Ariste - Arju - Aru - Aruste - Aste - Asuka - Asuküla - Asva - Atla - Audla - Aula-Vintri - Austla - Easte - Eeriksaare - Eikla - Eiste - Endla - Ennu - Haamse - Haapsu - Haeska (Pihtla) - Hakjala - Hellamaa - Hiievälja - Himmiste - Hindu (Salme) - Hindu (Orissaare) - Hirmuste - Hämmelepa - Hänga - Hübja - Igaküla - Iide - Iilaste - Ilpla - Imara - Imavere - Irase - Iruste - Jaani - Jauni - Jootme - Jursi - Jõe (Laimjala) - Jõe (Kaarma) - Jõelepa - Jõempa - Jõgela - Jõiste - Jämaja - Järise - Järve - Järveküla - Jööri - Kaali - Kaarma - Kaarmise - Kaavi - Kahtla - Kahutsi - Kailuka - Kaimri - Kaisa - Kaisvere - Kakuna - Kalju - Kallaste (Kihelkonna) - Kallaste (Muhu) - Kallemäe - Kalli - Kalma - Kalmu - Kandla - Kangrusselja - Kanissaare - Kantsi - Kapi - Kapra - Karala - Kareda - Kargi - Karida - Karja - Karujärve - Karuste - Kasti - Kaubi - Kaugatoma - Kaunispe - Kavandi - Kehila - Kellamäe - Keskranna - Keskvere - Keskvere - Kesse - Kiirassaare - Kingli - Kipi - Kiratsi - Kirikuküla (Kaarma) - Kirikuküla (Kärla) - Kiritu - Kiruma - Kogula (Kärla) - Kogula (Valjala) - Koguva - Koidu - Koidula - Koiduvälja - Koigi (Pöide) - Koikla - Koimla - Koki - Koksi - Koovi - Kopli - Kotlandi - Kotsma - Kugalepa - Kuiste - Kuivastu - Kuke - Kulli - Kulli - Kungla (Kaarma) - Kungla (Valjala) - Kuninguste - Kuralase - Kuremetsa - Kurevere - Kuumi - Kuuse - Kuusiku (Kihelkonna) - Kuusiku (Pihtla) - Kuusnõmme - Kõiguste - KõinastuKõljala - Kõnnu - Kõnnu - Kõriska - Kõrkküla - Kõrkvere - Kõruse - Kõõru - Käesla - Käku - Käo - Kärdu - Kärdu (Lümanda) - Kärneri - Kübassaare - Küdema - Külasema - Külma - Laadjala - Laadla - Laheküla (Laimjala) - Laheküla (Pihtla) - Laheküla (Muhu) - Laheküla (Orissaare) - Laheküla (Kaarma) - Lahetaguse - Laimjala - Lalli - Laoküla (Kaarma) - Lassi - Laugu - Leedri - Leeskopa - Lehtmetsa - Leina - Leisi (Pöide) - Lepiku - Levala - Levalõpme - Liigalaskma - Liiküla - Liiva (Leisi) - Liiva (Pihtla) - Liiva (Mustjala) - Liiva (Orissaare) - Liiva (Kihelkonna) - Liiva (Muhu) - Liiva-Putla - Lilbi (Kaarma) - Lindmetsa - Linnaka - Linnuse - Linnuse - Loona - Luulupe - Lõetsa - Lõmala - Lõpi - Lõu - Lõupõllu - Läbara - Länga - Lätiniidi - Läägi - Läätsa - Lööne - Lülle - Lümanda - Maantee küla - Maasi - Maleva - Masa - Matsiranna - Meedla - Mehama - Meiuste - Merise - Metsaküla (Pihtla) - Metsaküla - Metsaküla (Kihelkonna) - Metsalõuka - Metsapere - Metsara - Metsaääre - Metsküla - Moosi - Mui - Mujaste - Mullutu - Muraja - Muratsi - Murika - Mustjala - Mustla - Mustla - Mõega - Mõisaküla (Torgu) - Mõisaküla (Salme) - Mõisaküla (Lümanda) - Mõisaküla (Kaarma) - Mõisaküla (Muhu) - Möldri - Mõnnuste - Mõntu - Mäebe - Mäebe - Mäeküla - Mägi-Kurdla - Mäla - Mändjala - Männiku - Mässa - Mätasselja - Mätja - Nasva - Nautse - Nava - Neeme - Neemi - Nenu - Nihatu - Ninase - Nurme (Leisi) - Nurme (Valjala) - Nurme (Muhu) - Nõmme (Kaarma) - Nõmme (Laimjala) - Nõmme (Leisi) - Nõmmküla - Nõmpa - Nässuma - Odalätsi - Oessaare - Ohessaare - Ohtja - Oina - Oitme - Oju - Orinõmme - Oti (Pöide) - Paaste - Paatsa - Paenase - Paevere - Pahapilli - Pahavalla - Paiküla - Paimala - Paju-Kurdla - Pajumõisa - Pallasmaa - Pamma - Pammana - Panga - Parasmetsa - Parila (Kaarma) - Peederga - Pidula - Pihtla - Piila - Piiri - Poka - Praakli - Puka (Pöide) - Pulli - Purtsa - Põlluküla (Kaarma) - Põlluküla (Lümanda) - Põlluküla (Valjala) - Põripõllu - Põitse - Pädaste - Päelda - Pähkla - Pärase - Pärni - Pärsama - Pöide - Pöitse - Püha (Pihtla) - Raegma - Rahniku - Rahtla - Rahu küla - Rahuste - Räimaste - Randküla - Randvere (Kaarma) - Randvere (Laimjala) - Rannaküla (Valjala) - Rannaküla (Laimjala) - Rannaküla (Pihtla) - Rannaküla (Kihelkonna) - Rannaküla (Muhu) - Rannaküla (Orissaare) - Ratla - Raugi - Raugu - Rebaski - Reeküla - Reina - Reo - Ridala - Ridasi - Riksu - Rinsi - Roobaka - Rootsiküla - Rootsivere - Ruhnu - Ruhve - Räägi - Rässa - Röösa - Saareküla - Saaremetsa - Sagariste - Saia - Saikla - Sakla - Salavere - Salu - Sandla - Sauaru - Saue-Putla - Sauvere - Selgase - Selja - Sepa (Pihtla) - Sepa - Sepise - Siiksaare - Sikassaare - Silla - Simisti - Soela - Soodevahe - Soonda - Sundimetsa - Sutu - Suuremõisa - Suure-Rootsi - Suurna - Suur-Pahila - Suur-Rahula - Sõmera - Sääre - Taaliku - Tagamõisa - Tagaranna - Tagavere - Tahula - Talila (Pöide) - Tammese - Tammuna - Tamsalu - Tamse - Tareste - Taritu - Tehumardi - Tiirimetsa - Tiitsuotsa - Tohku - Toomalõuka - Tornimäe - Triigi - Tuiu - Tumala - Tupenurme - Turja - Tusti - Tutku - Tõlli - Tõlluste - Tõnija - Tõre - Tõrise - Tõru - Täätsi - Türju - Uduvere - Ula (Pöide) - Ula (Salme) - Ulje - Undimäe - Undva - Unguma - Unimäe - Upa - Uuemõisa - Üru - Üüdibe - Üüvere - Vahtraste - Vahva - Vaigu - Vaivere - Vanakubja - Vana-Lahetaguse - Vanalõve - Vanamõisa (Muhu) - Vanamõisa (Pihtla) - Vantri - Varkja - Varpe - Vatsküla - Vedruka - Veere (Kihelkonna) - Veere (Pöide) - Veeriku küla - Vendise - Vennati - Veske - Vestla - Viidu - Viira (Kaarma) - Viira (Muhu) - Viira (Leisi) - Viki - Vilidu - Vilsandi - Viltina - Vintri - Virita - Võhma (Mustjala) - Võhma (Orissaare) - Võiküla - Võlla - Võrsna - Väike-Pahila - Väike-Rahula - Väike-Rootsi - Väkra - Väljaküla - Väljaküla - Väljaküla - Välta (Pöide) - Õeste - Õha - Ööriku - Üüvere

Majandus

Ajalugu

Muinas- ja keskajal oli Saaremaa tuntud kui Eysysla - Osericta - Osilia – Oesilia - Ozel - Ösel – Oesel, vene ajaloolises sõjanduses ja merenduses ka Эзель.

Muinasaja lõpus olid saarlased tuntud meresõitjad ja mereröövlid. Nende alistamine oli ristisõdijatel eestlaste muistses vabadusvõitluses ka kõige keerukam, see saavutati 1227. aastaks.

Järgnevalt jagati Saaremaa Liivi ordu, Riia linna ja Saare-Lääne piiskopi vahel kolmeks. Esialgu polnud maaisandate võim saarel kuigi kindel, tõenäoliselt alles pärast Jüriöö ülestõusu jagati piirkond lõplikult ordu ja piiskopi vahel ja määrati kindlaks nende valduste piir. Ordule kuulus Muhu saar, Ida-Saaremaa ja Kihelkonna kihelkond, piiskopile ülejäänu.

Liivi sõja alguses langes Saaremaa Taani võimu alla, aastatel 15601572 valitses seda hertsog Magnus. 1645. aastal läks Saaremaa Brömsebro rahuga Taanilt Rootsile. 1710. aastal vallutasid Saaremaa venelased, ametlikult liideti see Venemaaga Uusikaupunki rahuga 1721. aastal.

Kuni 19. sajandini lõpuni oli Saaremaal olnud eristaatus. Taani ajal oli ta eraldi provints, Rootsi ajal kuninganna Kristiina isiklik valdus ja hiljem samuti pigem eraldi provints kui maakond (kreis). Ka Peeter I tunnustas osaliselt Saaremaa eristaatust, jättes alles Saaremaa rüütelkonna ja superintendendi (kõrgeim kiriklik ametnik). 19. sajandil sai Saaremaast Liivimaa kubermangu kuuluv maakond. Superintendendi koht kaotati, kuid rüütelkond jäi alles.

Saare maakond eksisteeris kuni 1950. aastani, mil see nimetati Kuressaare rajooniks, alates 1952. aastast kandis see nime Kingissepa rajoon. Hiljem moodustati ka Orissaare rajoon, mis hõlmas endise maakonna idaosa, kuid 1959. aastal liideti see Kingissepa rajooniga. 1990. aastal Saare maakond taastati.

Vaata ka

Viited

Välislingid