Romanovid

Romanovid olid Venemaa tsaaririigi ja Venemaa keisririigi valitsejatedünastia, kes valitses Venemaad kuni 1917. aasta veebruarirevolutsioonini.

Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia vapp

Mihhail I Fjodorovitš Romanov oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal. Ta valiti Maakogu (Zemski Sobor) poolt 21. veebruaril 1613. 16-aastaselt kogu Venemaa valitsejaks. Tsaariks kroonimine leidis aset Moskva Kremlis Uspenski katedraalis 11. juulil 1613.

Romanovid

Mihhail Romanov

Peeter I.

Jelizaveta Petrovna

• Mihhail I Fjodorovitš (1613–1645), Mihhail oli kaks korda abielus.
  • Tema esimene abikaasa oli Marija Vladimirovna Dolgorukaja, kes suri 7. jaanuaril 1626.
  • Teine abikaasa oli Jevdokija Lukjanovna Strešneva (elas 1608 – 18. august 1645). Teisest abielust, milles oli 10 last, on pärit kõik tulevased Romanovid.
  • Aleksei Mihhailovitš ehk Aleksei I
• Aleksei I (1645–1676); oli abielus kahel korral. Esimest korda abiellus Marija Miloslavskajaga (1624–1669). Abielust sündisid:
  • Dmitri Aleksejevitš (1648–1649)
  • Jevdokija Aleksejevna (1650–1712)
  • Marfa Aleksejevna (1652–1707)
  • Aleksei Aleksejevitš (1654–1670), Vene tsaaritrooni kandidaat ja Poola kuningatrooni kandidaat Jan II Kazimierzi järel, kuid suri enne.
  • Anna Aleksejevna (1655–1659)
  • Sofia Aleksejevna (1657–1704)
  • Jekaterina Aleksejevna (1658–1718)
  • Marija Aleksejevna (1660–1723)
  • Fjodor III (1661–1682), Vene tsaar aastatel 1676–1682.
  • Fedosja Aleksejevna (1662–1713)
  • Simeon (1665–1669)
  • Ivan Aleksejevitš ehk Ivan V (1666–1696), Vene tsaar aastatel 1682–1696. Abielust Praskovia Saltõkovaga sündis
    • Anna Ivanovna ehk Anna I,
    • Jekaterina Ivanovna (), abielus Karl Leopold von Mecklenburgiga, abielust sündis
      • Anna Leopoldovna, abielus Anton Ulrich von Braunschweig-Wolfenbütteliga, abielust sündis
        • Ivan VI
  • Jevdokija Aleksejevna (1669–1669)
  • Teist korda abiellus 1671. aastal Natalja Kirillovna Narõškinaga (1651–1694). Abielust sündisid:
  • Pjotr Aleksejevitš ehk Peeter I (1672–1725)
  • Natalja Aleksejevna (1673–1716)
  • Fjodora Aleksejevna (1674–1677)
• Peeter I (1682–1725)
  • Esimene abikaasa Jevdokija Fjodorovna Lopuhhina (1669–1731), Lopuhhinite suguvõsast.
    • poeg Aleksei Petrovitš Romanov , abiellus Charlotte Christine von Braunschweig-Wolfenbütteliga, Braunschweig-Wolfenbütteli vürstiriigi printsessiga, kelle õde oli Elisabeth Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel oli abielus Karl VI-ga (Saksa-Rooma keiser ja Austria Habsburgide valduste valitseja) (Charlotte Christine ei läinud üle vene õigeusku ning jäi luteri usku ja kasutas oma sünnijärgset nime). Abielust sündis:
      • tütar 1714. aastal
      • poeg Pjotr Aleksejevitš ehk Peeter II (1715–1730)
  • Teine naine Marta Elena Skawronska ehk Katariina I
    • tütar Jelizaveta Petrova, hilisem keisrinna Jelizaveta Petrovna Romanova
    • tütar Anna Petrovna Romanova, kes abiellus Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf)iga.
• Katariina I (1725–1727)
• Peeter II (1727–1730)
• Anna I (1730–1740)
• Ivan VI (1740–1741)
• Jelizaveta Petrovna (1741–1762) suri lastetuna.

Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia

Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, hilisem Venemaa keiser Peeter III.

Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia valitses Venemaad 1761–1917. Dünastiale pani aluse Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, kes Vene keisrina kandis nime Peeter III. Ta päris Vene trooni, sest tema ema oli Peeter I tütar Anna Petrovna Romanova. Dünastiast pärineb ka viimane Venemaa keiser Nikolai II.

Nikolai I

Aleksander III

Nikolai II

• 1762–1796 Katariina II (1729–1796), sündinud Anhalt-Zerbsti printsess Sophie Friederike Auguste, kes oli abielus Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter Ulrichiga (keisrina Peeter III)
  • poeg Pavel Petrovitš (keisrina Paul I)
  • tütar Anna Petrovna (1757–1759)
• 1796–1801 Paul I, kelle esimene abikaasa (1773–1776) oli Natalja Aleksejevna (sündinud Wilhelmina Luisa von Hessen-Darmstadt (1755–1776)), kes suri sünnitamisel; teine abikaasa 1776. aastast oli Maria Fjodorovna (1759–1828), sündinud Sophia Dorothea Augusta Luisa Württembergi printsess.
  • Aleksandr Pavlovitš (1777–1825; keisrina Aleksander I)
  • suurvürst Konstantin Pavlovitš (1779–1831)
  • suurvürstinna Aleksandra Pavlovna (1783–1801), abiellus Austria ertshertsogi Joseph Anton Johanniga
  • suurvürstinna Jelena Pavlovna (1784–1803)
  • suurvürstinna Jekaterina Pavlovna (1788–1819)
  • suurvürstinna Olga Pavlovna (1792–1795)
  • suurvürstinna Anna Pavlovna (1795–1865)
  • suurvürst Nikolai Pavlovitš (1796–1855; keisrina Nikolai I)
  • suurvürst Mihhail Pavlovitš (1798–1849)
• 1801–1825 Aleksander I, oli abielus Badeni printsessi Luise Maria Augustaga (1779–1826; õigeusku ristituna Jelizaveta Aleksejevna)
• 1825–1855 Nikolai I, oli abielus Preisi printsessi Charlottega (1798–1860; õigeusku ristituna Aleksandra Fjodorovna)
  • Aleksander Nikolajevitš (1818–1881; keisrina Aleksander II)
  • suurvürst Konstantin Nikolajevitš (1827–)
    • suurvürst Konstantin Konstantinovitš vanem (1858–1915)
      • suurvürst Joann Konstantinovitš, (1886–1918), tapeti bolševike poolt 18. juulil 1918. aastal Alapajevski linna lähedal kaevandustes;
      • suurvürst Konstantin Konstantinovitš noorem (1890/1891-1918), tapeti bolševike poolt 18. juulil 1918. aastal Alapajevski linna lähedal;
      • suurvürst Igor Konstantinovitš (1894–1918), tapeti bolševike poolt 18. juulil 1918. aastal Alapajevski linna lähedal;
    • suurvürst Dmitri Konstantinovitš (1860–1919), tapeti bolševike poolt 27. jaanuaril 1919. aastal Petrogradis Peeter-Pauli kindluses
  • suurvürst Nikolai Nikolajevitš
    • suurvürst Nikolai Nikolajevitš (1856-1929), Peterburi sõjaväeringkonna ülem (1905–1914), Esimese maailmasõja algusest kuni augustini 1915 sõjavägede ülemjuhataja, märtsist 1919 emigratsioonis Prantsusmaal
  • suurvürst Mihhail Nikolajevitš (1832–1909), kindralfeldmarssal, asemik Kaukaasias ja Kaukaasia armee juhataja 1862–1881, Riiginõukogu esimees (1881–1905).
    • suurvürst Nikolai Mihhailovitš (1859–1919), tapeti bolševike poolt 27. jaanuaril 1919. aastal Petrogradis Peeter-Pauli kindluses
    • suurvürstinna Anastassija Mihhailovna (1860–1922)
    • suurvürst Mihhail Mihhailovitš (1861–1929)
    • suurvürst Georgi Mihhailovitš (1863–1919)
    • suurvürst Aleksander Mihhailovitš (1866–1933)
    • suurvürst Sergei Mihhailovitš (1869–1918), tapeti bolševike poolt 18. juulil 1918. aastal Alapajevski linna lähedal kaevandustes;
    • suurvürst Aleksei Mihhailovitš (1875–1895)
• 1855–1881 Aleksander II, oli abielus Hesseni suurhertsogi Ludwig II tütre Maximilienne Wilhelmine Mariega, kes laskis end ristida õigeusku ning võttis omale nimeks Maria Aleksandrovna nime all.
  • suurvürst Aleksander Aleksandrovitš (1845–1894; keisrina Aleksander III)
  • suurvürst Vladimir Aleksandrovitš (1847–1909), Peterburi sõjaväeringkonna ülem
    • suurvürst Kirill Vladimirovitš (1876–1938; Kirill I)
    • suurvürst Boriss Vladimirovitš (1877–1943)
    • suurvürst Andrei Vladimirovitš (1879–1956)
    • suurvürstinna Jelena Vladimirovna (1882–1957)
  • suurvürst Aleksei Aleksandrovitš (1850–1909)
  • suurvürst Sergei Aleksandrovitš (1857–1905), Moskva kindralkuberner, ja Moskva Sõjaväeringkonna ülem – tapeti esseeride terroristide poolt 1905. aastal,
  • suurvürst Pavel Aleksandrovitš (1860–1919), tapeti bolševike poolt 27. jaanuaril 1919. aastal Petrogradis Peeter-Pauli kindluses
    • suurvürstinna Maria Pavlovna (1890–1958)
    • suurvürst Dmitri Pavlovitš (1891–1942), osales Grigori Rasputini tapmises 1916. aastal
• 1881–1894 Aleksander III
  • suurvürst Nikolai Aleksandrovitš (1868–1918; keisrina Nikolai II)
  • suurvürst Aleksandr Aleksandrovitš (1869–1870)
  • suurvürst Georgi Aleksandrovitš (1871–1899)
  • suurvürstinna Ksenja Aleksandrovna (1875–1960)
  • suurvürst Mihhail Aleksandrovitš (Mihhail II) (1878–1918), tapeti bolševike poolt 12. juunil 1918 Permis
  • suurvürstinna Olga Aleksandrovna (1875–1960) ()
• 1894–1917 Nikolai II (1868–1918) ja keisrinna Aleksandra Fjodorovna, tapeti bolševike poolt 17. juulil 1918 Jekaterinburgis
  • suurvürstinna Olga Nikolajevna (1895–1918), tapeti bolševike poolt 17. juulil 1918 Jekaterinburgis
  • suurvürstinna Tatjana Nikolajevna (1897–1918), tapeti bolševike poolt 17. juulil 1918 Jekaterinburgis
  • suurvürstinna Maria Nikolajevna (1899–1918), tapeti bolševike poolt 17. juulil 1918 Jekaterinburgis
  • suurvürstinna Anastassija Nikolajevna (1901–1918), tapeti bolševike poolt 17. juulil 1918 Jekaterinburgis
  • troonipärija Aleksei Nikolajevitš (1904–1918), tapeti bolševike poolt 17. juulil 1918 Jekaterinburgis
• 1917 Mihhail II (1878–1918)

Vene keiserliku perekonna pead alates 1917. aastast

• 1917–1938 Kirill Vladimirovitš (Kirill I), (1876–1938), abiellus 1905 Sachsen-Coburg-Gotha printsessi Victoria Melitaga (Viktoria Fjodorovna, 1876–1936)
• 1938–1992 Vladimir Kirillovitš (Vladimir III), (1917–1992), abiellus 1948 vürstinna Leonida Bagration-Muhranskiga (Leonida Georgijevna, 1914–2010)
• 1992– Maria Vladimirovna (Maria I), (1953–), abiellus 1976 Preisi printsi Franz Wilhelmiga (Mihhail Pavlovitš, 1943–, lahutatud 1986)
  • troonipärija Georgi Mihhailovitš (sündinud 1981)

Troonipärimise seadus

Troonipärimise seadus Venemaal kehtestati keiser Paul I poolt 1791. aastal. Nikolai I ajal, 1832. aastal, lisati see sõnastuses Keiserliku perekonna institutsioon («Учреждение об императорской фамилии») Venemaa keisririigi seaduste kogumikku («Свод законов Российской империи»). Viimased parandused sellesse viidi sisse Nikolai II poolt 1911. aastal.

Keisritrooni pärijale esitatud nõuded:

1. Kuuluvus Romanovite keiserlikku kotta;
2. Esmasündimus meesliinis;
3. Vanemate abielu võrdsus (troonipärija peab abielluma valitseva koja liikmega);
4. Sündimine õigeusklikest vanematest, vaieldamatu truudus õigeusule ja tema kaanonitele;
5. Põhiseadustele, mille alusel keiser ja tema järglased valitsevad, antud truudusevandest kinnipidamine;
6. Troonile asumise kõlblikkus usulisest vaatekohast;
7. Meesliini katkemisel läheb troonipärimisõigus naissoost isikule, kes vastab ülalloetletud nõudmistele.

Vaata ka

• Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia
• Venemaa valitsejad

Kirjandus

• Staffan Skott. Romanovid. Rootsi keelest tõlkinud Vladimir Beekman. Tallinn, Eesti Raamat, 1999.

Välislingid

• An Online Gotha: Russia
• Romanovid ootavad riigilt tunnustust, Postimees 1. aprill 2009
• Venemaal rehabiliteeriti Romanovite dünastia liikmeid – Elu24, 9. juuni 2009.
• Suri Romanovite dünastia vanim liige – Postimees, 24. mai 2010 (artiklis nimetatakse Leonida Georgijevnat ekslikult dünastia liikmeks ja dünastia peaks ning räägib ekslikult dünastia peade vahetusest)