Kaev: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.3) (Robot: lisatud simple:Water well |
P Robot: eemaldatud simple:Water well (deleted) |
||
| 78. rida: | 78. rida: | ||
[[ru:Колодец]] |
[[ru:Колодец]] |
||
[[scn:Puzzu]] |
[[scn:Puzzu]] |
||
[[simple:Water well]] |
|||
[[sk:Studňa]] |
[[sk:Studňa]] |
||
[[sl:Vodnjak]] |
[[sl:Vodnjak]] |
||
Redaktsioon: 8. märts 2013, kell 00:34
|
See artikkel räägib vee ammutamiseks mõeldud rajatisest, teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Kaev (täpsustus). |
Kaev on rajatis maapinnast põhjavee ammutamiseks.
Kaeve hakati rajama, kui seoses põlluharimise laienemisega liikusid inimesed looduslikest veekogudest kaugemale ja kõrgematele kohtadele.
Eesti vanimad teadaolevad kaevud on pärit 12. sajandist (linnusekaevud). Väga vanad on ka saarte ja Põhja-Eesti sumbkülade keskel asuvad külakaevud. [1]
Esimesed andmed linnakaevudest pärinevad Tallinnast 30. aprillist 1375. aastast - tänapäeva Rataskaevu tänaval asunud Tallinna rataskaevust, mida sellel ajal nimetati Sternsodi kaevuks. Nimetus Sternsodi tulenes alamsaksakeelsest mõistest "stern" 'kalk', kuna kaevu vesi oli lubjarikas ja väga kalk[2].
19. sajandiks oli kaev juba peaaegu iga talu õuel. [1]
Kaevu liike
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus 2007, lk 57
- ↑ Gustav Jakobson, Aleksander Kivi, Heldur Lond, Ain Soik. "Tallinna vesi ja sajandid". Kirjastus "Eesti Raamat", Tallinn 1967, lk 7