Tudu: erinevus redaktsioonide vahel
koordinaadid: 59° 11′ N, 26° 51′ E
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
| 33. rida: | 33. rida: | ||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
Tudu küla on kirjalikes allikates esimest korda mainitud [[Taani hindamisraamat]]us 1241. aastal. |
|||
[[Leopold Laurson]] kirjeldas Tudu küla 1913. aastal järgmiselt: |
[[Leopold Laurson]] kirjeldas Tudu küla 1913. aastal järgmiselt: |
||
:''See on juba päris metsinimeste elupaik. Ümber ringi metsad ja sood, niiet waew ligi pääseda. Inimesed on rumalad, ajalehti ei loe terwes külas keegi muu, kui ainult kooliõpetaja. Inimesed waatawad wanawara korjajase pääle kui mõne imelooma pääle, suud, silmad laiali, ja peawad sind koguni kolera külwajaks. On talusid kuhu sisse ei juleta lasta. Sõna Museum, paneb neid paris kohkuma, pole seda ennem sugugi kuulnud. “Mis asi see Muusejum on”. Ei aita siin ka pikk seletamine, see sõna käib juba üle Tudulaste mõistuse. Öö saatsime Tudu kooliõpetaja Weemi pool mööda Peaaegu niisamasugune kilplane, kui rahwas.''<ref>http://loterii.blogspot.com/2010/11/julius-kuperjanov-leopold-laurson.html</ref><ref>[[Julius Kuperjanov]], [[Leopold Laurson]] – Vanavara kogumisretkedelt 5, lk 34-35, välitööde päevik, Koostaja: [[Piret Õunapuu]]. Kujundus: [[Jana Reidla]]. 2008. 64 lk</ref> |
:''See on juba päris metsinimeste elupaik. Ümber ringi metsad ja sood, niiet waew ligi pääseda. Inimesed on rumalad, ajalehti ei loe terwes külas keegi muu, kui ainult kooliõpetaja. Inimesed waatawad wanawara korjajase pääle kui mõne imelooma pääle, suud, silmad laiali, ja peawad sind koguni kolera külwajaks. On talusid kuhu sisse ei juleta lasta. Sõna Museum, paneb neid paris kohkuma, pole seda ennem sugugi kuulnud. “Mis asi see Muusejum on”. Ei aita siin ka pikk seletamine, see sõna käib juba üle Tudulaste mõistuse. Öö saatsime Tudu kooliõpetaja Weemi pool mööda Peaaegu niisamasugune kilplane, kui rahwas.''<ref>http://loterii.blogspot.com/2010/11/julius-kuperjanov-leopold-laurson.html</ref><ref>[[Julius Kuperjanov]], [[Leopold Laurson]] – Vanavara kogumisretkedelt 5, lk 34-35, välitööde päevik, Koostaja: [[Piret Õunapuu]]. Kujundus: [[Jana Reidla]]. 2008. 64 lk</ref> |
||
Redaktsioon: 5. märts 2013, kell 09:24
| Tudu | |
|---|---|
|
| |
| Pindala |
11,7 km² (2020)[1]  |
| Elanikke | 302 (2011) |
|
| |
| EHAK-i kood |
8390[2] |
| Koordinaadid | 59° 11′ N, 26° 51′ E |
  | |
 | |
Tudu on alevik Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas, Tudu osavalla keskus.
Alevikku läbivad:
Pajusti alevikus paiknevasse Vinni valla keskusesse on Tudust 43 km.
2000. aasta rahvaloenduse andmetel elas Tudus 450 inimest. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Tudus 302 elanikku. Neist 291 olid eestlased. [3]
Tudus asuvad:
- Tudu põhikool,
- EELK Tudu kirik ja rahvamaja.[4]
Ajalugu
Tudu küla on kirjalikes allikates esimest korda mainitud Taani hindamisraamatus 1241. aastal.
Leopold Laurson kirjeldas Tudu küla 1913. aastal järgmiselt:
- See on juba päris metsinimeste elupaik. Ümber ringi metsad ja sood, niiet waew ligi pääseda. Inimesed on rumalad, ajalehti ei loe terwes külas keegi muu, kui ainult kooliõpetaja. Inimesed waatawad wanawara korjajase pääle kui mõne imelooma pääle, suud, silmad laiali, ja peawad sind koguni kolera külwajaks. On talusid kuhu sisse ei juleta lasta. Sõna Museum, paneb neid paris kohkuma, pole seda ennem sugugi kuulnud. “Mis asi see Muusejum on”. Ei aita siin ka pikk seletamine, see sõna käib juba üle Tudulaste mõistuse. Öö saatsime Tudu kooliõpetaja Weemi pool mööda Peaaegu niisamasugune kilplane, kui rahwas.[5][6]
Tudus olid:
- Tudu metsakombinaat
- Tudu raudteejaam koos kivist kaubaaidaga Sonda–Mustvee raudteeliinil (valmis 1926).
Vaata ka
Viited
- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Statistikaameti andmebaas
- ↑ Vinni vald: Tudu alevik, veebileht, Toimetaja: Mart Villup, 18.04.2012
- ↑ http://loterii.blogspot.com/2010/11/julius-kuperjanov-leopold-laurson.html
- ↑ Julius Kuperjanov, Leopold Laurson – Vanavara kogumisretkedelt 5, lk 34-35, välitööde päevik, Koostaja: Piret Õunapuu. Kujundus: Jana Reidla. 2008. 64 lk
