Aino Kallas: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:
[[Pilt:Portrait of Aino Kallas.jpg||thumb|„Aino Kalda portree“, [[Konrad Mägi]], 1918, tušš paberil.]]
[[Pilt:Portrait of Aino Kallas.jpg||thumb|„Aino Kalda portree“, [[Konrad Mägi]], 1918, tušš paberil.]]


'''Aino Julia Maria Kallas''' (aastani [[1900]] '''Krohn''', pseudonüüm aastani [[1902]] '''A. Suonio'''; [[2. august]] [[1878]] [[Kiiskilä]] küla, [[Viiburi lään]] – [[9. november]] [[1956]] [[Helsingi]]) oli soome-eesti kirjanik, esseist ja kriitik.
'''Aino Julia Maria Kallas''' (aastani [[1900]] '''Krohn''', pseudonüüm aastani [[1902]] '''A. Suonio'''; [[2. august]] [[1878]] [[Kiiskilä]] küla, [[Viiburi maavald]], [[Viiburi lään]] – [[9. november]] [[1956]] [[Helsingi]]) oli soome [[kirjanik]], [[esseist]] ja [[kriitik]].


Ta on kirjutanud [[luuletus]]i, [[novell]]e, [[romaan]]e ja [[näidend]]eid. Aastast [[1900]] oli ta abielus eestlase [[Oskar Kallas]]ega. Ta viibis palju Eestis ning kasutas oma loomingus sageli Eesti ainest.
== Biograafia ==

Aino sündis Julius Leopold Fredrik Krohni ja Maria Wilhelmina Lindroosi peres. Aastatel 1887–1894 õppis ta (Soome) tütarlastekoolis, mis asus Helsingis.
== Perekondlik taust ==
Aino Kallas sündis Soome [[intelligents]]i kuuluvasse [[Krohn]]ide perekonda. Tema isa oli [[sakslased|saksa]] päritolu luuletaja ning teadlane [[Julius Krohn]], kes kasutas ka pseudonüümi Suonio. Kallase isa oli [[soomerootslased|soomerootslane]] <ref name="AK_356" >''Aleksis Kivestä Martti Merenmaahan'', lk 356</ref>, kooli [[Soome Tütarlastekool]]i esimene juhataja [[Maria Wilhelmina Lindroos]]. Vend Kaarle Krohn ning õed Helmi Krohn ja Aune Krohn harrastasid kirjutamist. Ühena oma kirjanduslikest õpetajatest mainib Aino Kallas hiljem ka oma ema õemeest, ülikooli saksa keele lektorit [[B. F. Godenhjelm]]i. Aino meenutab juuli- ja augustiõhtuid Lõuna-Häme suvekodus Lopen Syrjäs, mil Godenhjelm luges lastele ette maailmakirjandust ja kodumaiseid teoseid.<ref name="AK_357" >''Aleksis Kivestä Martti Merenmaahan'', lk 357</ref>

==Elu ja looming==
=== Lapsepõlv ja noorpõlv ===

Lapsepõlve veetis Aino põhiliselt [[Helsingis]], kus ta käis [[Helsingi Soome Tütarlastekool]]is (1894), kuid suved veetis ta koos perega perekonnamõisas [[Kiiskilä mõis|Kiiskilä]]s [[Viiburi laht|Viiburi lahe]] ääres. Mõis koos ümbrusega oli Ida-Soome kauneimaid ning teoses "[[Katinka Rabe]]" kujutab ta neid mälestusi. Aastal 1888, kui Aino oli alles 10-aastane, hukkus tema isa purjelaevareisil. Varsti surid ka vanavanemad ning Kiiskilä mõis müüdi maha. Ema jäi haigeks ja muutus raskemeelseks. On öeldud, et rohked surmamotiivid Aino Kallase loomingus on mõjutatud neist lapsepõlve rasketest läbielamistest.<ref name="AK_357"/>

Juba noorena kirjutas Aino luuletusi ja novelle, mis kujutasid romantilist armastust. Ta avaldas kolm kogu, "Lauluja ja balladeja" (1897), "Kuloa ja kevättä" (1899) ja "Kirsti". Kuigi tema varajased teosed jäävad hilisemate kõrval algaja katsetusteks, võib neilt leida ühisjooni tulevaste teostega, nagu proosa lühivormilisus ja naise valimine peategelaseks.<ref name="AK_358" >''Aleksis Kivestä Martti Merenmaahan'', lk 358</ref>


Aastal [[1900]] naitus ta eesti folkloristi ja diplomaadi [[Oskar Kallas]]ega (1868–1946).
Aastal [[1900]] naitus ta eesti folkloristi ja diplomaadi [[Oskar Kallas]]ega (1868–1946).

Redaktsioon: 5. märts 2013, kell 04:17

Aino Kallas, 1922
„Aino Kalda portree“, Konrad Mägi, 1918, tušš paberil.

Aino Julia Maria Kallas (aastani 1900 Krohn, pseudonüüm aastani 1902 A. Suonio; 2. august 1878 Kiiskilä küla, Viiburi maavald, Viiburi lään – 9. november 1956 Helsingi) oli soome kirjanik, esseist ja kriitik.

Ta on kirjutanud luuletusi, novelle, romaane ja näidendeid. Aastast 1900 oli ta abielus eestlase Oskar Kallasega. Ta viibis palju Eestis ning kasutas oma loomingus sageli Eesti ainest.

Perekondlik taust

Aino Kallas sündis Soome intelligentsi kuuluvasse Krohnide perekonda. Tema isa oli saksa päritolu luuletaja ning teadlane Julius Krohn, kes kasutas ka pseudonüümi Suonio. Kallase isa oli soomerootslane [1], kooli Soome Tütarlastekooli esimene juhataja Maria Wilhelmina Lindroos. Vend Kaarle Krohn ning õed Helmi Krohn ja Aune Krohn harrastasid kirjutamist. Ühena oma kirjanduslikest õpetajatest mainib Aino Kallas hiljem ka oma ema õemeest, ülikooli saksa keele lektorit B. F. Godenhjelmi. Aino meenutab juuli- ja augustiõhtuid Lõuna-Häme suvekodus Lopen Syrjäs, mil Godenhjelm luges lastele ette maailmakirjandust ja kodumaiseid teoseid.[2]

Elu ja looming

Lapsepõlv ja noorpõlv

Lapsepõlve veetis Aino põhiliselt Helsingis, kus ta käis Helsingi Soome Tütarlastekoolis (1894), kuid suved veetis ta koos perega perekonnamõisas Kiiskiläs Viiburi lahe ääres. Mõis koos ümbrusega oli Ida-Soome kauneimaid ning teoses "Katinka Rabe" kujutab ta neid mälestusi. Aastal 1888, kui Aino oli alles 10-aastane, hukkus tema isa purjelaevareisil. Varsti surid ka vanavanemad ning Kiiskilä mõis müüdi maha. Ema jäi haigeks ja muutus raskemeelseks. On öeldud, et rohked surmamotiivid Aino Kallase loomingus on mõjutatud neist lapsepõlve rasketest läbielamistest.[2]

Juba noorena kirjutas Aino luuletusi ja novelle, mis kujutasid romantilist armastust. Ta avaldas kolm kogu, "Lauluja ja balladeja" (1897), "Kuloa ja kevättä" (1899) ja "Kirsti". Kuigi tema varajased teosed jäävad hilisemate kõrval algaja katsetusteks, võib neilt leida ühisjooni tulevaste teostega, nagu proosa lühivormilisus ja naise valimine peategelaseks.[3]

Aastal 1900 naitus ta eesti folkloristi ja diplomaadi Oskar Kallasega (1868–1946).

Aastail 1903–1918 tegutses ta Tartus, kus oli seotud Postimehe ja Noor-Eesti tegemistes.

1919–1922 veetis ta Helsingis, 1922–1934 Londonis, 1934–1944 Tallinnas.

Aastal 1944 emigreerus ta Rootsi. 1953 naasis Soome, kus elas surmani.

Oskar ja Aino Kallase elust valmis 1997. aastal režissöör Kirsti Petäjäniemi Soome-Eesti ühisfilm "Põletav armastus" ehk "Palava rakkaus".[4] Film esilinastus Eesti Televisioonis 26. detsembril 1997.[5]

Looming

Luulekogud

  • 1897 "Laule ja ballaade"
  • 1942 "Surmaluik"
  • 1943 "Kuu sild"
  • 1979 "Igaviku väravad" (valikkogu)

Novellikogud

  • 1899 "Kulu ja kevad"
  • 1904–1905 "Mere tagant"
  • 1913 "Lahkuvate laevade linn"
  • 1921 "Võõras veri"
  • 1949 "Virvatuled"
  • 1950 "Seitse neitsit"
  • 1952 "Armastuse vangid"

Jutustused

  • 1907 "Ants Raudjalg"

Romaanid

  • 1902 "Kirsti"
  • 1920 "Katinka Rabe"
  • 1926 "Reigi õpetaja"

Proosaballaadid

  • triloogia "Surmav Eros" (1923: "Barbara von Tisenhusen"; 1926: "Reigi õpetaja"; 1928: "Hundimõrsja"
  • 1931 "Püha jõe kättemaks"
  • 1931 "Imant ja tema ema"

Näidendid

  • 1932 "Patseba Saaremaal"
  • 1935 "Mare ja ta poeg"
  • 1936 "Bernhard Riives"
  • 1937 "Hundimõrsja"

Reisiraamatud

  • 1928 "Kiirte pildid"
  • 1931 "Maroko võlus"
  • 1944 "Leiuretkedel Londonis"

Tunnustused

Viited

  1. ↑ Aleksis Kivestä Martti Merenmaahan, lk 356
  2. ↑ 2,0 2,1 Aleksis Kivestä Martti Merenmaahan, lk 357
  3. ↑ Aleksis Kivestä Martti Merenmaahan, lk 358
  4. ↑ Sirje Kiin, "Põletav armastus", Postimees, 10. august 1996
  5. ↑ Sirje Olesk, Kallas(ed) Eesti ja Soome vahel: "Põletav armastus", Postimees, 19. detsember 1997

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Aino_Kallas&oldid=3474304"