Pilv: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
TjBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.2) (Robot: lisatud jbo:dilnu
EmausBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.2+) (Robot: be:Хмараbe:Воблакі
82. rida: 82. rida:
[[su:Awan]]
[[su:Awan]]
[[ba:Болот]]
[[ba:Болот]]
[[be:Хмара]]
[[be:Воблакі]]
[[be-x-old:Хмара]]
[[be-x-old:Хмара]]
[[bo:སྤྲིན།]]
[[bo:སྤྲིན།]]

Redaktsioon: 4. märts 2013, kell 16:12

 See artikkel räägib loodusnähtusest; Aristophanese komöödia kohta vaata artiklit Pilved (Aristophanes)

Fail:Clouds.JPG
Rünksajupilved
Pilvede liigid

Pilv on veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate veetilkade või jääkristallide nähtav kogum.

Pilvede teke

Päiksepaistelise ilmaga tekitavad maapinnalt tõusev soojus ja niiskus sooja ja niiske õhu tõusvaid voole. Kui soe ja niiske õhk jõuab jahedama õhu vööndisse, siis hakkab veeaur kondenseeruma ja tekitab pilve.

Teistsugused pilved tekivad siis, kui soe ja niiske õhu front kohtub külma õhumassiga. Soe õhk kerkib jaheda õhu kohale ning hakkab seal jahenema. Kahe teineteisest radikaalselt erineva õhumassi piiril võivad tekkida katkematud pilveribad.

Pilv võib tekkida ka siis, kui niiske õhk tõuseb ja jahtub, ületades künkaid või mägesid.

Tavaliselt tekivad pilved troposfääris.

Pilvede liigid

Pilvide klassifikatsiooni aluseks võib võtta pilvede tekkimise ning arenemise protsessid (geneetiline klassifikatsioon), pilveelementide suuruse jt karakteristikud (mikrofüüsikaline klassifikatsioon) või pilvede välimuse (morfoloogiline klassifikatsioon).[1]

Tänapäeval kasutatakse enim morfoloogilist klassifikatsiooni, mille pakkus 1802. aasta lõpus või 1803. aasta alguses välja amatöörmeteoroloog Luke Howard. See sarnaneb Linné binaarsele nomenklatuurile.[1]

Algselt jaotati pilved neljaks grupiks (modifikatsiooniks), mida tänapäeval nimetatakse klassideks. Neli algset gruppi olid rünkpilved (Cumulus), kihtpilved (Stratus), kiudpilved (Cirrus) ning sajupilved (Nimbus); neist viimast enam eraldi klassiks ei loeta.

Nüüdisajal liigitatakse pilved nende moodustumise, välimuse ja aluse kõrguse järgi kaheks kategooriaks (kihilised ja konvektiivsed pilved), neljaks klassiks (alumised, keskmised ja kõrged pilved ning konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilved) ja kümneks põhiliigiks.[1]

20–25 km kõrgusel tekivad mõnikord pärlmutterpilved ja 70–80 km kõrgusel helkivad ööpilved.

Undulatus asperatus – uus pilvede tüüp Eestimaa taevas
Pilvetüüpide tutvustus Tartu hansapäevade Teaduslinnas, juuli 2012.
  • Kategooria: kihilised pilved
  • Kategooria: konvektiivsed pilved
    • Klass: konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilved

Pilvede põhiliigid jaotatakse alaliikideks ja vormideks.

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 Pilvede klassifikatsioon ilm.ee kodulehel
  2. 2,0 2,1 Pilvide kool ENHI kodulehel

Välislingid

Mall:Link FA Mall:Link FA