Thor: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 3. märts 2013, kell 20:20

Thor (vanapõhja Þórr, vanainglise Þunor, vanaülemsaksa Donar, rootsi ja norra Tor, taani Thor) on äikesejumal skandinaavia ja varases germaani mütoloogias.

Skandinaavia mütoloogias oli Thor Odini ja Jörði poeg. Ta oli jumalatest kõige tugevam ja ta võitles edukalt hiidude vastu. Thori kujutati tugeva, punaste juuste ja punase habemega mehena. Tema relv oli vasar Mjöllnir, mis viskaja kätte tagasi pöördus. Thoril oli ka vöö, mis tema jõu kahekordistas, ning raudkindad, mis olid vajalikud vasara käsitsemiseks vajalikud raud kindad. Thor sõitis kaarikus, mida vedasid sokud. Kui tema kaarik üle taeva veeres ja ta oma vasarat viskas, lõi välku ja müristas.

Thor oli põllumajanduse kaitsja. Tema naise Sifi kullast juuksed sümboliseerisid küpset vilja. Thori teine ülesanne oli hiidude ja teiste kurjade olevustega võitlemine, mistõttu ta oli ka füüsilise jõu ja võitluse jumal.

Thoriga on seotud palju seikluslikke ja vahel koomilisi lugusid. Kui kuri hiid Þrymr tema vasara ära varastas ja selle väljalunastamiseks Freyjaga abielluda soovis, riietas Thor end Freyja rõivastesse ja esines hiiu pruudina. Kord pidas Thor ühe eriti suurekasvulise hiiu kinnast majaks ja magas selle pöidlas. Thori on kujutatud lihtsameelse jõumehe, suurt õgardi ja joodikuna. Thoriga seotud lugu, mida on ruuni- ja pildikividel võib-olla kõige enam kujutatud, räägib sellest, kuidas Thor kalal käis ja õnge otsa Miðgarðrimao püüdis. Thor tõmbas nii tugevasti, et ta jalg vajus läbi paadipõhja. Madu ta aga kätte ei saanud, sest hiid Hymir raius õngenööri läbi.

Thor ei olnud surematu ja oli ette teada, et maailma hävingu Ragnaröki aegses viimases lahingus tapab Thor Miðgarðrimao, kuid madu tapab ka tema.

Põllumeeste ja võitlejate kaitsjana oli Thor viikingiaegse Skandinaavia kõige populaarsem jumal. Thori austasid ka orjad. Levinud oli Thori vasara kujulise ripatsi kandmine amuletina, arvatavasti oli see vastus risti kandmisele kristlaste seas. Thori nime kasutati sageli isikunime osana ja paljud sellised nimed on Skandinaavias siiamaani käibel. Thori nime esineb sageli ka kohanimedes.

Thori järgi on nime saanud neljapäev taani, norra ja rootsi (torsdag), inglise (thursday), [[saksa keel|saksa (donnerstag), hollandi (donderdag) ja soome keeles (torstai).

Muistsete saarlaste peajumalas Taarapitas (Taaras-Toorus) on nähtud germaani Thori algupära.

Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{{See Artikkel|äikesejumalast}}
-{{See artikkel| on äikesejumalast Skandinaavia ja varasemas germaani mütoloogias; [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegse [[mortiir]]i kohta vaata [[Thor (mortiir)]]; filmi kohta vaata artiklit [[Thor (film)]]; koomiksitegelase kohta vaata artiklit [[Thor (koomiksitegelane)]]}}
-[[Pilt:Thor.jpg|thumb|Thor]]
+[[Pilt:Thor.jpg|pisi|"Thori võitlus [[jötun]]itega" (1872. aasta maal)]]
-[[Pilt:Skrýmir by Maydell.jpg|pisi|Thor püüab tappa magavat hiidu Skrýmirit (autor Ludwig von Maydell, 1842).]]
+[[Pilt:Skrýmir by Maydell.jpg|pisi|Thor püüab tappa magavat hiidu Skrýmirit (autor [[Ludwig von Maydell]], 1842)]]
-'''Thor''' ([[vanapõhja keel|vanapõhja]] ''Þórr'', vanainglise ''Þunor'', vanaülemsaksa ''Donar'', rootsi ja norra ''Tor'', taani ''Thor'') on [[äike]]sejumal [[Skandinaavia mütoloogia]]s ja varasemas [[germaani mütoloogia]]s.
+'''Thor''' ([[vanapõhja keel|vanapõhja]] ''Þórr'', [[vanainglise keel|vanainglise]] ''Þunor'', [[vanaülemsaksa keel|vanaülemsaksa]] ''Donar'', [[rootsi keel|rootsi]] ja [[norra keel|norra]] ''Tor'', [[taani keel|taani]] ''Thor'') on [[äike]]sejumal [[skandinaavia mütoloogia|skandinaavia]] ja varases [[germaani mütoloogia]]s.
-Skandinaavia mütoloogias oli Thor [[Odin]]i ja [[Jörð]]i poeg. Ta oli jumalatest kõige tugevam ja ta võitles edukalt [[hiiud|hiidude]] vastu. Thori kujutati tugeva, punaste juuste ja punase habemega mehena. Tema relvaks oli vasar [[Mjöllnir]], mis viskaja kätte tagasi pöördus. Thoril oli ka imeline vöö, mis tema jõu kahekordistas, ning raudkindad, mis olid vajalikud vasara käsitsemiseks. Thor sõitis kaarikus, mida vedasid kitsed. Kui tema kaarik üle taeva veeres ja ta oma vasarat viskas, lõi [[välk]]u ja müristas.
+Skandinaavia mütoloogias oli Thor [[Odin]]i ja [[Jörð]]i poeg. Ta oli jumalatest kõige tugevam ja ta võitles edukalt [[hiid]]ude vastu. Thori kujutati tugeva, punaste juuste ja punase habemega mehena. Tema relv oli [[vasar]] [[Mjöllnir]], mis viskaja kätte tagasi pöördus. Thoril oli ka [[vöö]], mis tema jõu kahekordistas, ning raudkindad, mis olid vajalikud vasara käsitsemiseks vajalikud [[raud]][[kindad]]. Thor sõitis kaarikus, mida vedasid [[sokk|sokud]]. Kui tema kaarik üle [[taevas|taeva]] veeres ja ta oma vasarat viskas, lõi [[välk]]u ja müristas.
-Thor oli [[põllumajandus]]e kaitsja. Tema naine oli [[Sif]], kelle kuldsed juuksed sümboliseerisid küpset vilja. Thori teiseks ülesandeks oli [[hiiud|hiidudega]] ja muude kurjade olevustega võitlemine, mistõttu ta oli ka füüsilise jõu ja võitluse jumal.
+Thor oli [[põllumajandus]]e kaitsja. Tema naise [[Sif]]i [[kuld|kullast]] juuksed sümboliseerisid küpset [[teravili|vilja]]. Thori teine ülesanne oli hiidude ja teiste kurjade olevustega võitlemine, mistõttu ta oli ka füüsilise jõu ja võitluse jumal.
-Thoriga on seotud palju seikluslikke ja vahel koomilisi lugusid. Kui kuri hiid [[Þrymr]] tema vasara ära varastas ja selle väljalunastamiseks [[Freyja]]ga abielluda soovis, riietas Thor end [[Freyja]] rõivastesse ja esines hiiu pruudina. Kord pidas Thor ühe eriti suurekasvulise hiiu kinnast majaks ja magas selle pöidlas. Thori on kujutatud kui lihtsameelset jõumeest, suurt õgardit ja joodikut. Tuntud Thoriga seotud lugu, mida on [[ruunikivi|ruuni]]- ja [[pildikividel]] võibolla kõige enam kujutatud, räägib sellest, kuidas Thor kalal käis ja õnge otsa [[Miðgarðrimadu|Miðgarðrimao]] püüdis. Thor tõmbas nii tugevasti, et ta jalg vajus läbi paadipõhja. Madu ta aga kätte ei saanud, sest hiid [[Hymir]] raius õngenööri läbi.
+Thoriga on seotud palju seikluslikke ja vahel koomilisi lugusid. Kui kuri hiid [[Þrymr]] tema vasara ära varastas ja selle väljalunastamiseks [[Freyja]]ga abielluda soovis, riietas Thor end Freyja rõivastesse ja esines hiiu pruudina. Kord pidas Thor ühe eriti suurekasvulise hiiu kinnast majaks ja magas selle pöidlas. Thori on kujutatud lihtsameelse jõumehe, suurt õgardi ja joodikuna. Thoriga seotud lugu, mida on [[ruunikivi|ruuni]]- ja [[pildikivi]]del võib-olla kõige enam kujutatud, räägib sellest, kuidas Thor kalal käis ja õnge otsa [[Miðgarðrimadu|Miðgarðrimao]] püüdis. Thor tõmbas nii tugevasti, et ta jalg vajus läbi paadipõhja. Madu ta aga kätte ei saanud, sest hiid [[Hymir]] raius õngenööri läbi.
-Thor ei olnud surematu ja oli ette teada, et maailma hävingu [[Ragnarök]]i aegses viimases lahingus tapab Thor [[Miðgarðrimadu|Miðgarðrimao]], kuid madu tapab ka tema.
+Thor ei olnud surematu ja oli ette teada, et maailma hävingu [[Ragnarök]]i aegses viimases lahingus tapab Thor Miðgarðrimao, kuid madu tapab ka tema.
-Põllumeeste ja võitlejate kaitsjana oli Thor [[viikingiaeg|viikingiaegse]] [[Skandinaavia]] kõige populaarsem jumal. Thori austasid ka orjad. Levinud oli Thori vasara kujulise ripatsi kandmine [[amulett|amuletina]], arvatavasti oli see vastus [[rist]]i kandmisele [[kristlased|kristlaste]] seas. Thori nime kasutati sageli [[isikunimi|isikunimede]] osana ja paljud sellised nimed on [[Skandinaavia]]s siiamaani käigus. Thori nime esineb sageli ka [[kohanimi|kohanimedes]].
+Põllumeeste ja võitlejate kaitsjana oli Thor [[viikingiaeg|viikingiaegse]] [[Skandinaavia]] kõige populaarsem jumal. Thori austasid ka [[ori|orjad]]. Levinud oli Thori vasara kujulise ripatsi kandmine [[amulett|amuletina]], arvatavasti oli see vastus [[rist]]i kandmisele [[kristlased|kristlaste]] seas. Thori nime kasutati sageli [[isikunimi|isikunime]] osana ja paljud sellised nimed on Skandinaavias siiamaani käibel. Thori nime esineb sageli ka [[kohanimi|kohanimedes]].
-Thori järgi on nime saanud [[neljapäev]] [[taani]], [[norra]] ja [[rootsi]] keeles ''(torsdag)'', [[inglise keel]]es ''(thursday)'', saksa keeles ''(donnerstag)'', [[hollandi keel]]es ''(donderdag)'' ja [[soome keel]]es ''(torstai)''.
+Thori järgi on nime saanud [[neljapäev]] taani, norra ja rootsi (''torsdag''), [[inglise keel|inglise]] (''thursday''), [[saksa keel|saksa (''donnerstag''), [[hollandi keel|hollandi]] (''donderdag'') ja [[soome keel]]es (''torstai'').
-Muistsete saarlaste peajumalas [[Taarapita]]s ([[Taara]]s-Toorus) on mõned uurijad näinud germaani Thori algupära.
+Muistsete saarlaste peajumalas [[Taarapita]]s (Taaras-Toorus) on nähtud germaani Thori algupära.
 [[Kategooria:Skandinaavia jumalad]]
+{{Link FA|eu}}
 {{Link FA|eo}}
 {{Link FA|nds-nl}}
-{{Link FA|eu}}
 [[als:Donar]]