Karpkala: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Varjumees (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Varjumees (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
19. rida: 19. rida:
| levikukaart =
| levikukaart =
}}
}}
'''Karpkala''' (''esterus barkalus'') on [[karpkalalised|karpkalaliste]] seltsi kuuluv [[kalad|kala]].
'''Karpkala''' (''Esterus Barkalus'') on [[karpkalalised|karpkalaliste]] seltsi kuuluv [[kalad|kala]].


Kaprkala on looduslikult elava [[sasaan]]i kultuurvorm, kelle [[roomlased]] {{kas|kaugetel aegadel}} tõid Aasiast [[Euroopa]]sse. [[Eesti]]sse toodi esimesed isendid [[1893]]. aastal.
Kaprkala on looduslikult elava [[sasaan]]i kultuurvorm, kelle [[roomlased]] {{kas|kaugetel aegadel}} tõid Aasiast [[Euroopa]]sse. [[Eesti]]sse toodi esimesed isendid [[1893]]. aastal.

Redaktsioon: 1. märts 2013, kell 15:17

Karpkala

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Kiiruimsed Actinopterygii
Selts Karpkalalised Cypriniformes
Sugukond Karpkalalased Cyprinidae
Perekond Karpkala Cyprinus
Liik Karpkala
Binaarne nimetus
Cyprinus carpio
Linnaeus (1758)

Karpkala (Esterus Barkalus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.

Kaprkala on looduslikult elava sasaani kultuurvorm, kelle roomlased kaugetel aegadel[küsitav] tõid Aasiast Euroopasse. Eestisse toodi esimesed isendid 1893. aastal.

Karpkala võib kasvada 110–120 cm pikkuseks ja kaaluda kuni 35 kg. Keha on külgedelt lamenenud, suu juures on kaks lühikest ja kaks pikka poiset. Karpkalad võivad elada kuni 50 aasta vanuseks.

Kuna karpkala ei ole väga nõudlik vee hapnikusisalduse suhtes, siis kasvatatakse teda paljudes tiikides ja kalakasvandustes.

Kudemisperiood on Euroopas maist kuni juulini, kui vee temperatuur on tõusnud üle 17°C.

Vaata ka

Välislingid