Whitby

Whitby
inglise Whitby
Elanikke	13 594 (2001)
Koordinaadid	54° 29′ N, 0° 37′ W

Whitby

Whitby on linn ja vald (civil parish) Suurbritannias Põhja-Inglismaal Põhja-Yorkshire'i krahvkonnas Scarborough' ringkonnas Eski jõe suudmes Põhjamere kaldal.

Whitbys on mereline kliima, kus lumikatet ei moodustu talvelgi, aga suvised temperatuurid on umbes samasugused või pisut madalamad kui Eestis. Aastas sajab keskmiselt 558 mm ja sademed jaotuvad aasta lõikes üsna ühtlaselt. Kõige sademeterohkemad kuud on detsember (60 mm) ja jaanuar (52 mm), kõige kuivem on veebruar (35 mm). Päikest paistab aastas keskmiselt 1497 tundi, kõige rohkem juulis (194 tundi) ja mais (193 tundi), kõige vähem detsembris (46 tundi) ja jaanuaris (57 tundi). Tuul puhub tavaliselt läänest.

2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli vallas 13 594 elanikku.

Juba 1801. aasta rahvaloenduse järgi oli Whitbys 10 974 elanikku. See kasvas 1821. aastaks 12 584-ni ja 1851. aastaks 12 875-ni. Seejärel vähenes elanike arv enam kui kaks korda, kuni see 1921. aastal oli 5811. Siis hakkas elanike arv jälle suurenema.

Ajalugu

Whitby kloostri varemed peegeldumas kloostri tiigis

15. novembril 655 võitis Northumbria kuningas Oswiu viimase mõjuka Inglismaal valitsenud paganliku kuninga, Mercia kuninga Penda. See andis Oswiu võimu alla kogu Põhja- ja Kesk-Inglismaa. Selle võidu tähistamiseks otsustas Oswiu rajada kloostri. See asutati kohta, mida 6.–8. sajandil nimetati Streanæshalc, Streneshalc, Streoneshalch, Streoneshalh ja Streunes-Alae. Klooster oli ette nähtud nii munkadele kui nunnadele. Seda hakkas juhtima abtiss Whitby Hilda, keda pärastpoole hakati pühakuna austama. Klooster sai Deira riigi juhtivaks kloostriks ja selle kuningapere matusepaigaks.

Kloostri laastasid viikingid ajavahemikus 867–870 ja pärast seda oli Whitby mahajäetud kuni normannide vallutuseni. Alles 1078 annetati see piirkond benediktiinidele, kes rajasid sinna kaks kloostrit, Peetrusele pühendatud mungakloostri ja Pühale Hildale pühendatud nunnakloostri. Kloostri juurde kerkisid kiiresti asula ja sadam. Rajati palju kirikuid ja kabeleid ning mitu veskit. Henry I andis kloostrile õiguse korra aastas, Püha Hilda mälestuspäeval 25. augustil laata pidada, hiljem lisandus teinegi laadapäev mardipäeval. Kuid kõigest hoolimata jäi Whitby asula kõigest kloostrit teenindavaks üksuseks, mille elu juhtisid kloostri otsused.

1539. aasta detsembris saatis Henry VIII Whitby kloostri laiali, nagu ta 1536–1541 saatis laiali kõik Inglismaa kloostrid. Sel ajal oli Whitbys 20–30 maja ja umbes 200 elanikku. Whitby püüdis endale saada omavalitsust, aga seda Henry VIII ei lubanud, sest Whitby oli liiga väike. Veel Elizabeth I ajal oli Whitby kõigest väike kalasadam, kus 24 inimesel oli õigus kaubelda mereandidega. Omavalitsuse sai Whitby alles 1837. aasta haldusreformiga.

16. sajandi lõpul kasutati maarjajääd laialdaselt meditsiinis ning naha ja värvitud riide töötlemisel. Maarjajää tootmise monopol kuulus seevastu Hispaaniale ja Kirikuriigile ja Inglismaa sõltus selle impordist. Sel ajal külastas Thomas Chaloner Kirikuriigis maarjajäätöökoda ja pani tähele, et kivimid, millest maarjajääd toodeti, olid samasugused kui tema kodukohas Whitby lähedal. Ta kutsus mitu töömeest endaga Inglismaale ja rajas Whitbysse maarjajää tootmise, muutues sellega Inglismaa maarjajää osas impordist sõltumatuks. Vastupidi, James I keelustas maarjajää impordi. Whitby arengule andis maarjajää tootmine suure tõuke.

Vaalaluust kaar Whitbys

18. sajandil sai linnas suurt hoogu laevade ehitamine. 1790–91 ehitati Whitbys laevu kohalikust tammepuidust kokku veeväljasurvega 11 754 tonni, millega Whitby oli Londoni ja Newcastle'i järel Inglismaa kolmas laevaehitaja. 1753 väljus Whitbyst esimene vaalapüügilaev Gröönimaa suunas ja 1795. aastaks oli Whitby muutunud suureks vaalapüügikeskuseks. Kõige edukam aasta oli 1814, mil Whitby 8 laeva püüdsid kokku 172 vaala. Vaalapüügilaev "Resolution" tootis 230 tonni traani ja linna toodi 42 tonni vaalaluud, mida peamiselt kasutati korsettide valmistamiseks. Traanist toodeti õli, mida kasutati tänavavalgustuses seni, kuni gaasvalgustus muutus odavamaks ning Whitby Traani- ja Gaasikompanii reorganiseeriti Whitby Söe- ja Gaasikompaniiks. Mood muutus ja ka korsette ei läinud enam nii palju vaja. See vähendas nõudlust vaalade püügi järele ja 1831. aastaks jäi järele kõigest üks vaalapüügilaev. Seetõttu linna tähtsus vähenes.

19. sajandi algul omandas Whitby teatud tähtsuse kuurortlinnana, kui selle lähedal avastati kolm allikat, mille vesi oli rauarikas. Nende allikate vett kiideti nii ravi- kui maitseomaduste pärast. Linna rajati mitu võõrastemaja.

1839 sai Whitby raudteeühenduse Pickeringi ja lõpuks Yorgiga. Raudtee ehitamist juhtis George Stephensoni poeg Robert Stephenson, kes 1847–1859 oli parlamendisaadik.

19. sajandi keskpaiku hakkasid puust laevu asendama rauast laevad. See kahjustas väiksemaid Yorkshire'i sadamaid, kes ei suutnud piisavalt suuri laevu ehitada. Whitbys valmis viimane puulaev 1871 ja 1872 ummistus linna sadam setetest, nii et see ei saanudki enam suuri laevu vastu võtta. Sadam korraldati ümber jahisadamaks. Tänapäevane jahisadam, mis on merest eraldatud pontoonidega, rajati 1979.

Whitby jahisadam

Whitby asub Eski jõe suudmes. Juba keskajast peale on üle jõe rajatud mitu silda. Tänapäevane sild rajati 1908. See on 23 m suuruse sildeavaga ja avatav, et laevu läbi lasta. Sild jagab sadama ülemiseks ja alumiseks sadamaks. Sadama kogupindala on 32,40 ha.

Kultuur

Whitbys asub meresõitjale, kartograafile ja maadeavastajale James Cookile pühendatud muuseum.

Jalgpalliklubi Whitby Town FC asutati 1880. aasta oktoobris nime Streaneshalch Football Club all. Juba 8. jaanuaril 1881, kui ta oma esimese mängu pidas, kandis ta nimes sõna "Whitby" ja praegust nime kasutatakse alates 1949. Klubi mängib hooajal 2011/12 Põhja esiliiga esimeses divisjonis (Northern Premier League Premier Division) ja tema kodustaadion on 3200-kohaline Turnbull Ground.

Välislingid

• About Whitby, North Yorkshire, UK