Valgetähe teenetemärk: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 18. rida: | 18. rida: | ||
|- |
|- |
||
|} |
|} |
||
== Kavalerid == |
|||
| ⚫ | |||
==Kirjandus== |
==Kirjandus== |
||
| 26. rida: | 23. rida: | ||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
| ⚫ | |||
*[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12906303?leiaKehtiv Teenetemärkide seadus] |
*[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12906303?leiaKehtiv Teenetemärkide seadus] |
||
*[http://www.hot.ee/seadustekogu/ski-6-3.html Teenetemärkide seadus (SK I 1938, 6, 3)] |
*[http://www.hot.ee/seadustekogu/ski-6-3.html Teenetemärkide seadus (SK I 1938, 6, 3)] |
||
Redaktsioon: 28. veebruar 2013, kell 00:45
Valgetähe teenetemärk on Eesti teenetemärk, mille asutas Konstantin Päts 7. oktoobril 1936.
Riiklike teenetemärkide asutamise ja erateenetemärkide muutmisega riiklikeks teenetemärkideks puhul tekkis küsimus, kuivõrd on see kooskõlas kehtiva põhiseadusega, mis keelas autähtede ja aumärkide andmise oma kodanikele, välja arvatud kaitseväelastele sõja ajal (§ 7). Kohtuminister Johan Müller väitis seaduse seletuskirjas, et 7. paragrahvi tuleb vaadelda seoses eelmise (6.) paragrahviga, mille järgi kõik Eesti kodanikud on seaduse ees ühetaolised ning seisusi ja seisuslikke tiitleid ei ole. Kuna aga asutatavate teenetemärkide omanikel, erinevalt endiste Vene aumärkide kavaleridest, ei ole seisuslikke eesõigusi, nagu ka mälestusmärkide, audiplomite ja tänukirjade omanikel, ei riiva nende asutamine kodanike ühetaolisuse põhimõtet[1].
Teenetemärgi kavandi autoriks oli Paul Luhtein.
Valgetähe teenetemärgi lindilõiked
| Valgetähe teenetemärgi lindilõiked | ||||
|---|---|---|---|---|
 1. Klass |
 2. Klass |
 3. Klass |
 4. Klass |
 5. Klass |
Kirjandus
- Kõrgeim Eesti teenetemärk Läti, Leedu, Poola ja Soome presidentidel. Uus Eesti, 3. november 1938, nr 301, lk 1.
Välislingid
Valgetähe teenetemärgi kavalerid
- Teenetemärkide seadus
- Teenetemärkide seadus (SK I 1938, 6, 3)
- Annetamise diplom
- Ordre de l'Etoile Blanche
