Legitiimsus

Legitiimsus tähendab juriidiliselt seda, kui võim on õiguspärane ja valitsetakse kehtivate seaduste põhjal.

Legitiimsus tähistas algselt ametlikult abielus olnud vanemate lapsi.

• Institutsiooni legitiimsus: kui võimustruktuurid valitakse korrektse menetluse teel.
• Seadusloome legitiimsus: legitiimse institutsiooni menetluse teel saadud formaalne seadus, mida järgitakse.

Et legitiimsel alusel töötav institutsioon annaks seadusi legitiimsel teel, peaks õigusloome protsessi ja õiguse rakendamise faasi kaasama huvigruppe ja riigi kodanikke.

Max Weber võttis sõna "legitiimsus" kasutusele, et iseloomustada võimu populaarsust ning usaldusväärsust. Max Weber on võimu legitiimsuse alusel välja toonud kolm erinevat autoriteedi tüüpi ühiskonnas:

1. Traditsiooniline autoriteet. Vastavalt sellele autoriteedi tüübile on võim ühiskonnas seadustatud tavade, kommete ja traditsioonide alusel. Inimesed omandavad võimu tänu sellele, et "nii on see kogu aeg olnud". Selle võimutüübi näiteks on Rooma paavst, kuningad ja keisrid jne. Sageli on taoline autoriteet sünni kaudu päritud õigus.
2. Legaal-ratsionaalne autoriteet. Legaal-ratsionaalse autoriteedi korral on võim legitimiseeritud väliste reeglite ja ratsionaalsete protseduuride kaudu, mis defineerivad antud positsioonil oleva inimese õigused ja kohustused. Kui inimene vastab sellele positsioonile esitatud nõudmistele, omandab ta autoriteedi koos sellega kaasnevate õiguste ja kohustustega.
3. Karismaatiline autoriteet. Selle autoriteedi tüübi kohaselt on võim seadustatud teatud ebatavaliste ja üliinimlike vahendite poolt, mida alluvad omistavad liidrile. Karismaatilisteks liidriteks on olnud nii Kristus, Napoleon, Caesar, Hitler jt.

Vaata ka

• Legaalsus