Harku vald: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.7.2+) (Robot: lisatud ka:ჰარკუს მუნიციპალიტეტი |
Idioma-bot (arutelu | kaastöö) P r2.7.3) (Robot: lisatud ms:Paroki Harku |
||
106. rida: | 106. rida: | ||
[[Kategooria:Harku vald| Harku vald]] |
[[Kategooria:Harku vald| Harku vald]] |
||
[[ms:Paroki Harku]] |
|||
[[cs:Harku (obec)]] |
[[cs:Harku (obec)]] |
||
[[de:Harku]] |
[[de:Harku]] |
Redaktsioon: 23. veebruar 2013, kell 12:53
See artikkel räägib praegusest vallast; 1939 moodustatud valla kohta vaata artiklit Harku vald (1939); varasema valla kohta vaata artiklit Harku vald (Keila kihelkond). |
See artikkel vajab toimetamist. |
Harku vald | |
---|---|
| |
| |
Pindala: 159,8 km² | |
Elanikke: 13 582 (seisuga 1.01.2011)[1] | |
Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?) | |
EHAKi kood: 0198[2] | |
Keskus: Tabasalu | |
Harku vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harjumaal. See on mereäärne vald Lääne-Harjumaal, Tallinna ja Keila vahel.
Valla keskus on umbes 3000 elanikuga Tabasalu alevik, mis asub Tallinna kesklinnast vaid 13 kilomeetri kaugusel.
Vallal on 22 km pikkune merepiir, millest suure osa moodustab pankrannik – neist kaunimad on Rannamõisa ja Türisalu pank. Vald hõlmab hiigelsuure ajaloolise Keila kirikukihelkonna põhjapoolseid alasid.
Rahvastik
Aasta | Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga[3] |
Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga (arvestatud rännet)[4] |
---|---|---|
2001 | 6620 | |
2002 | 6622 | |
2003 | 6652 | |
2004 | 6693 | |
2005 | 6726 | |
2006 | 6786 | 9635 |
2007 | 6854 | 10 506 |
2008 | 6975 | 11 313 |
2009 | 7128 | 11 914 |
2010 | 7278 | 12 579 |
Asulad
Alevikud
Külad
Adra, Harkujärve, Humala, Ilmandu, Kumna, Kütke, Laabi, Liikva, Muraste, Naage, Rannamõisa, Suurupi, Sõrve, Tiskre, Tutermaa, Türisalu, Vahi, Vaila, Viti, Vääna, Vääna-Jõesuu
Ajalugu
Ajalooliselt mainiti Harku valda esmakordselt 1891. aastal, mil väikeste mõisavaldade ühinemisel tekkinud vald haaras enda alla praeguse ala ja osa hiljem Tallinnale antud territooriumist (Tiskre, Kakumäe, Õismäe, Pikaliiva ja Kadaka küla). Harku valla õigused taastati 21. novembril 1991. aastal.
Loodus
Kaunis loodus ja üha arenev elukeskkond on teinud Harku vallast soositud elu- ja puhkepaiga. Kevadest sügiseni on valla elanike arv tänu suvitajatele pea neljakordne. Hinnatud suvituskohad on Suurupi ja Vääna-Jõesuu. Sportlikku puhkamisvõimalust pakuvad Tabasalu looduspark ja Harku park.
Vaatamisväärsused
Harku vald on rikas oma mõisate poolest. Esinduslikumad neist asuvad Harkus, Väänas ja Murastes (varemeis), paljusid mõisaid on esmamainitud 15.-16. sajandil või isegi varem. Ühes ilusaimas – Vääna mõisahoones – tegutsevad kaasajal kool, lasteaed ja raamatukogu. Vaatamisväärne on ka Harku mõis, kus 28. septembril 1710sõlmiti ajalooline Harku Rahu Tallinna rae, Eestimaa Rüütelkonna ja Vene tsaari Peeter I esindajate vahel, mis lõi aluse siinsete aladele riiklikule korraldusele ja õhtumaisele autonoomiale 18.-19. sajandil.
Valla kultuuri- ja hariduselu hoiavad üleval Tabasalu, Harkujärve ja Vääna koolid, Tabasalu Muusikakool ning arvukad seltsid. Suurimad kultuuriüritused on iga-aastased Tabasalu päevad, taaselustatud bigbändide festival Tabasalus ja Harku valla laste lauluvõistlus.
Harku vallal on kaks sõprusvalda: 1992. aasta mais sõlmiti partnerlus- ja koostöölepe Eura vallaga Soomest ja 2004. aasta detsembris Piasecznoga Poolast.
Vaata ka
- Harku
- Harku järv
- Harku lubjakivimaardla
- Harku mõis
- Harku oja
- Harku raba
- Harku tasandik
- Laagri–Harku tee
Pilte
-
Kultusekivi Kumna küla territooriumil.
-
Ohvriallikas "Ristallikas" Humala küla territooriumil.
-
Peeter Suure Merekindluse Humala positsiooni rooduvarjend nr 1.
-
Muraste mõisa peahoone.
-
Kumna mõisa uus peahoone.
-
Keila pastoraadi peahoone.
-
Ranna kirik.
Viited
- ↑ Omavalitsusüksuste võrdlus, Statistikaameti piirkondlik portaal (vaadatud 8. juunil 2011)
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
- ↑ Eesti Statistika. Statistikaameti koduleht.
- ↑ Eesti Statistika. Statistikaameti koduleht.
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Harku vald |