Morfoloogia: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
EmausBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.2+) (Robot: lisatud war:Morphology (linguistics)
Xqbot (arutelu | kaastöö)
134. rida: 134. rida:
[[tr:Morfoloji (dil bilimi)]]
[[tr:Morfoloji (dil bilimi)]]
[[uk:Морфологія (мовознавство)]]
[[uk:Морфологія (мовознавство)]]
[[war:Morphology (linguistics)]]
[[war:Morpolohiya (lingguwistika)]]
[[bat-smg:Muorfuoluogėjė]]
[[bat-smg:Muorfuoluogėjė]]
[[zh:词法学]]
[[zh:词法学]]

Redaktsioon: 23. veebruar 2013, kell 09:52

 See artikkel räägib grammatika harust; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Morfoloogia (täpsustus)

Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, nende sisemist struktuuri ning nende omavahelisi suhteid.

Morfoloogia põhimõisted

Morfeem

 Pikemalt artiklis Morfeem

Morfeem on keele kõige väiksem tähendust kandev üksus. Iga sõna koosneb vähemalt ühest morfeemist. Mõned sõnad koosnevadki ainult ühest morfeemist, st neid ei saa enam väiksemateks üksusteks jaotada. Sellised sõnad on näiteks:

  • kiik
  • koer
  • poiss

Peale selliste, lihtsate sõnade on olemas ka "keerulisemad" sõnad, mida saab jaotada väiksemateks tähendust kandvateks üksusteks, st mis koosnevad mitmest morfeemist:

  • kiiktool – koosneb morfeemidest kiik ja tool
  • koerad – koosneb morfeemidest koer ning -ad, viimane viitab mitmusele
  • poisilik – koosneb morfeemidest poisi ning -lik, viimane teeb nimisõnast omadussõna

Allomorfideks nimetatakse ühe ja sama morfeemi erinevaid variante. Ühe morfeemi allomorfid kannavad kõik seega sama tähendust, erinevad üksteisest aga näiteks häälikulise koosseisu poolest.

Eesti keeles viitavad peale "-ad" morfeemi mitmusele ka veel näiteks "-ud" (käpikud) ning "-id" (kassid) morfeemid. "-ad", "-id" ning "-ud" on seega ühe morfeemi allomorfid.

Vabad ja seotud morfeemid

Vabadeks morfeemideks nimetatakse morfeeme, mis võivad fraasis esineda iseseisva sõnana, nagu näiteks sõna "koer" lauses "koer hammustas poissi". Seotud morfeemid seevastu ei saa esineda iseseisvalt, vaid peavad olema alati seotud mõne teise morfeemiga. Mitmust tähistavad morfeemid ning "-lik" morfeem peavad näiteks alati olema seotud nimisõnaga, nagu eelpooltoodud näidetes.

Seotud morfeemide hulka kuuluvad afiksid ehk liited. Afikseid nimetatakse prefiksiteks ehk eesliideteks, kui nad liituvad teise morfeemi etteotsa, ning sufiksiteks ehk tagaliideteks, kui nad lisanduvad morfeemi lõppu. Peale prefiksite ning sufiksite on olemas veel infiksid, mis liituvad morfeemi keskele.

Sõnaliigid

Sõnaliik määrab, millised morfeemid võivad omavahel liituda. Näitena eesti keele sõnaliikidest võib tuua nimisõnad, tegusõnad, ning omadussõnad. Tegusõnad võivad näiteks liituda sufiksiga -des, mis muudab nad määrsõnadeks:

mängides, jutustades, magades

-des sufiksit ei ole aga võimalik lisada näiteks omadus- või nimisõnadele- "kollanedes" ning "päikedes" (sõnadest kollane ja päike) ei ole normaalsed eesti keele sõnad.

Samas on olemas morfeemid, mida on võimalik lisada üksnes omadus-ning nimisõnadele; näitena võib tuua käändelõppu markeerivad sufiksid eesti keeles: kollasele päikesele, kollasest päikesest, kollasesse päikesesse

Seega on olemas morfoloogiline tõendusmaterjal eristamaks sõnaliike: morfeemid kombineeruvad üksteisega sõnaliikide alusel.

Sõnaliigid ei ole universaalsed, st mõnedes keeltes esineb sõnaliike, mida teistes keeltes ei esine. Erinevalt eesti keelest on inglise ning saksa keeles näiteks artikkel (inglise keeles "a" ning "the", saksa keeles "der", "die" "das", ein ning "eine").

Suletud ning avatud sõnaliigid

Sõnadest rääkides eristatakse mõnikord suletud ning avatud sõnaliike, või ka vastavalt sisusõnu ning funktsioonisõnu.

Avatud sõnaliikide hulka kuuluvad näiteks tegusõnad, omadussõnad ning nimisõnad, ning nende "avatus" seisneb asjaolus, et teoreetiliselt ei ole nende sõnade arv piiratud, st nendesse liikidesse on väga kerge lisada uusi sõnu.

Suletud sõnaliikide hulka kuuluvad sõnad, mis täidavad mingisugust grammatikalist funktsiooni (näiteks eessõnad, sidesõnad, asesõnad); need liigid on aja jooksul küllaltki muutumatud, ning sisaldavad üksnes piiratud arvul sõnu.


Morfoloogia uurimise alal on silmapaistvaid tulemusi saavutanud Mati Hint, Ülle Viks, Toomas Help.

Kirjandus