Tapa raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Gvdk (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Resümee puudub
9. rida: 9. rida:
Tapal asub neli madalat [[perroon]]i pikkustega 230m, 400m, 470m ja 540m.
Tapal asub neli madalat [[perroon]]i pikkustega 230m, 400m, 470m ja 540m.


Tapal peatuvad kõik [[Edelaraudtee]] idasuunalised [[reisirong]]id, samuti [[Tallinn-Moskva rong]]. [[2009]]. aasta seisuga peatub Tapal päevas umbes 15 [[reisirongi]].
Tapal peatuvad kõik [[Edelaraudtee]] idasuunalised [[reisirong]]id, samuti [[Tallinn-Moskva rong]]. [[2009]]. aasta seisuga peatub Tapal päevas umbes 15 [[Reisirong|reisirongi]].
==Ajalugu==
==Ajalugu==
Jaam avati aastal [[1870]], seoses ([[Paldiski]]-)[[Tallinn-Narva raudtee]] rajamisega. Seoses [[Tartu]] harutee rajamisega [[1876]]. aastal sai Tapast sõlmjaam ja selle juurde tekkis peagi [[alevik]]. Ehitati [[depoo]], remonditöökoda, mis on hävinenud ja teine [[ooteplatvorm]].
Jaam avati aastal [[1870]], seoses ([[Paldiski]]-)[[Tallinn-Narva raudtee]] rajamisega. Seoses [[Tartu]] harutee rajamisega [[1876]]. aastal sai Tapast [[sõlmjaam]] ja selle juurde tekkis peagi [[alevik]]. Ehitati [[depoo]], remonditöökoda, mis on hävinenud ja teine [[ooteplatvorm]].
==Jaamahoone==
==Jaamahoone==
Tapa esimene [[jaamahoone]] valmis aastal [[1870]]. See sarnanes [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] jaamahoonega. Puidust jaamahoone lammutati uue ehitamise käigus.
Tapa esimene [[jaamahoone]] valmis aastal [[1870]]. See sarnanes [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] jaamahoonega. Puidust jaamahoone lammutati uue ehitamise käigus.


Tapa uue [[jaamahoone]] ehitamist alustati [[1910]]. aastal paiku. [[1928]]. aastal valmis [[paekivi]]st ja punastest tellistest jaamahoone, mis tüüpilise omaaegse ehitisena meenutas [[Peterburi]] vaksaleid. Peasissepääsu rõhutas jämedalt tahutud paekividest keskrisaliit, mis praeguseks on lihtsustatult kaarjaks ümber ehitatud. Vaksalist [[Narva]] pool paikneb võimas, kahe paagi ja tellisseintega [[veetorn]]. Jaamahoone on korduvalt [[õlivärv]]iga üle värvitud. Kasutusel tänini.
Tapa uue [[jaamahoone]] ehitamist alustati [[1910]]. aastal paiku. [[1928]]. aastal valmis [[paekivi]]st ja punastest tellistest jaamahoone, mis tüüpilise omaaegse ehitisena meenutas [[Peterburi]] vaksaleid. Peasissepääsu rõhutas jämedalt tahutud paekividest keskrisaliit, mis praeguseks on lihtsustatult kaarjaks ümber ehitatud. Vaksalist [[Narva]] pool paikneb võimas, kahe paagi ja tellisseintega [[veetorn]]. Jaamahoone on korduvalt [[õlivärv]]iga üle värvitud.
Praegu seisab jaamahoone tühjalt.
==Kirjandus==
==Kirjandus==
*Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)
*Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)

Redaktsioon: 22. veebruar 2013, kell 21:51

Tapa raudteejaam, 2005.
Tapa jaama veetorn.
Auruvedur Tapa jaamas.

Tapa raudteejaam on raudteejaam Lääne-Virumaal Tapal.

Pärast Tapat jaguneb raudtee kaheks. Üks Narva poole, mil esimene peatus reisirongidel on Kadrina (Tallinn-Moskva rongidel Rakvere). Teine raudtee suundub Tartusse ja sealt edasi. Sinna poole on esimene peatus reisirongidel Tamsalu.

Tapal asub neli madalat perrooni pikkustega 230m, 400m, 470m ja 540m.

Tapal peatuvad kõik Edelaraudtee idasuunalised reisirongid, samuti Tallinn-Moskva rong. 2009. aasta seisuga peatub Tapal päevas umbes 15 reisirongi.

Ajalugu

Jaam avati aastal 1870, seoses (Paldiski-)Tallinn-Narva raudtee rajamisega. Seoses Tartu harutee rajamisega 1876. aastal sai Tapast sõlmjaam ja selle juurde tekkis peagi alevik. Ehitati depoo, remonditöökoda, mis on hävinenud ja teine ooteplatvorm.

Jaamahoone

Tapa esimene jaamahoone valmis aastal 1870. See sarnanes Aegviidu jaamahoonega. Puidust jaamahoone lammutati uue ehitamise käigus.

Tapa uue jaamahoone ehitamist alustati 1910. aastal paiku. 1928. aastal valmis paekivist ja punastest tellistest jaamahoone, mis tüüpilise omaaegse ehitisena meenutas Peterburi vaksaleid. Peasissepääsu rõhutas jämedalt tahutud paekividest keskrisaliit, mis praeguseks on lihtsustatult kaarjaks ümber ehitatud. Vaksalist Narva pool paikneb võimas, kahe paagi ja tellisseintega veetorn. Jaamahoone on korduvalt õlivärviga üle värvitud. Praegu seisab jaamahoone tühjalt.

Kirjandus

  • Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)
Eelnev peatus
Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel
Järgnev peatus
Lehtse
Tapa
Narva poole:
Kadrina
Tartu poole:
Tamsalu