1991: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 20. veebruar 2013, kell 20:19

Sündinud 1991 • Surnud 1991 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad
◄◄ | ◄ | 1987 | 1988 | 1989 | 1990 | 1991 | 1992 | 1993 | 1994 | 1995 | ► | ►►

1991. aasta (MCMXCI) oli 20. sajandi 91. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

13. jaanuar – Leedus Vilniuse teletorni juures ründasid ööl vastu 13. jaanuari dessantväelased ja eriüksus Alfa relvastamata rahvamassi. Surma sai 14 inimest, vigastada ligi 1000.
14. jaanuar – Riias Vecmilrgavise silla juures tulistas Riia OMON silla kaitsjaid. Õhtul korrati rünnakut.
17. jaanuar – USA ja liitlasväed alustasid sõda Iraagi vastu. Algas nn. Lahesõda Kuveidi vabastamiseks.

Veebruar

19. veebruar – Boriss Jeltsin kutsus Mihhail Gorbatšovi üles tagasi astuma, väites, et viimane ohverdab võimu säilitamise nimel reformid.

Märts

3. märts – Lätis toimus iseseisvusreferendum.

Aprill

...

Mai

...

Juuni

8. juuni – Pakistanis Ghotki linnas põrkas täiel kiirusel kihutav reisirong kokku jaamas seisnud kaubarongiga, hukkus vähemalt 100 inimest.
20. juuni – Saksamaa seadusandjad otsustasid napi häälteenamusega pealinna tagasiviimise Berliini.

Juuli

10. juuli – Boriss Jeltsin vannutati ametisse esimese valitud Venemaa presidendina.

August

16. august – Mihhail Gorbatšov kutsus Baltimaade liidreid 20. augustiks Novo-Ogorjovosse liidulepingut sõlmima.
19. august – Nõukogude Liidus algas riigipöördekatse
27. august – Mihhail Gorbatšov pöördus liiduvabariikde poole säilitada sõjaline ja majanduslik liit.

September

...

Oktoober

14. oktoober – Eesti sai UNESCO liikmeks.
29. oktoober – USA kosmosesond Galileo tegi esimese lähifoto asteroidist (951 Gaspra).

November

.

Detsember

1. detsember – Ukraina NSV elanikud hääletasid referendumil Nõukogude Liidust lahkulöömise poolt.
23. detsember – Mihhail Gorbatšov andis Boriss Jeltsinile üle Nõukogude Liidu tuumakoodid.
26. detsember – Nõukogude Liidu Ülemnõukogu otsustab formaalselt Nõukogude Liidu ja iseenda laiali saata.
31. detsember – Nõukogude Liit kaob ametlikult maailmakaardilt.

Sündmused Eestis

3. märts – Eestis toimus iseseisvusreferendum.
2. aprill – Eestis läksid ulatusliku hinnatõusuga kallimaks rongi-, bussi- ja lennukipiletid, rõivad, jalatsid ja sõiduautod.
17. aprill – Tallinnas rajati Jaan Tõnissoni Insituut.
6. mai – Tartus toimunud NSV Liidu meistrivõistluste finaalis korvpallis võitis Tallinna Kalev, Leningradi Spartaki ja tuli viimaseks NSV Liidu meistriks korvpallis.
23. juuni – Väike-Maarjas taasavati Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas.
19. august – Nõukogude Liidus algas riigipöördekatse; Tallinna poole hakkasid liikuma sõjaväekolonnid. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu avaldusega riigipöörde kohta Nõukogude Liidus otsustati erakorralised volitused anda Eesti Vabariigi Erakorralisele Kaitsenõukogule.
20. august – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest".
8. september – Tallinna lauluväljakul toimus suurüritus "Vabaduse laul".
10. september – Eesti sai Euroopa koostöö- ja julgeolekunõupidamise liikmeks.
13. september – alustas tööd Põhiseaduse Assamblee. Selle juhatajaks valiti Tõnu Anton.
17. september – Eesti sai ÜRO liikmeks.
30. september – Tartus alustas tööd Tartu Raadio.
1. oktoober – tulid kasutusele Eesti postmargid.
4. oktoober – valitsus otsustas kutsuda Eesti kaitsejõududesse aastatel 1965–1973 sündinud noored.
17. oktoober – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu maareformiseaduse.
19. oktoober – asutati Eesti Kodanike Keskerakond.
6. november – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tegi põhimõttelise otsuse taastada 1938. aasta kodakondsusseadus.
23. november – 9 kõrgkooli üliõpilaskonna algatusel asutati Eesti Üliõpilaskondade Liit, mille esimesse juhatusse valiti Sulev Alajõe, Agu Vahur ja Kaarel Tarand.
1. detsember – loodi Eesti lennufirma Estonian Air.
11. detsember – Abja-Paluoja sai omavalitsusliku alevi staatuse.
Asutati Aardla järve kaitseala.
Likvideeriti Aaspere mõisas asunud lastekodu.

Sündinud

Pikemalt artiklis Sündinud 1991

12. jaanuar – Pixie Lott, Inglise laulja
4. aprill – Jamie Lynn Spears, USA näitleja ja televisiooni saatejuht
20. mai – Henrik Ojamaa, Eesti jalgpallur
16. juuli – Iiris Vesik, eesti laulja
19. juuli – Anis Arumets, eesti laulja
7. september – Montana Fishburne, USA pornonäitleja
10. september – Hannah Hodson, USA filminäitleja
24. detsember - Louis Tomlinson, Inglise laulja One Direction

Surnud

Pikemalt artiklis Surnud 1991

12. jaanuar – Lannie Balcom, Playboy Playmate
15. jaanuar – Vello Saage, eesti õpetaja
17. jaanuar – Olav V, Norra kuningas
17. jaanuar – Giacomo Manzù, itaalia kunstnik
23. jaanuar – Northrop Frye, Kanada kirjandusteadlane
14. veebruar – Vello Viisimaa, eesti opereti- ja estraadinäitleja
22. veebruar – Valdur Hannula, Eesti ratsutaja
2. märts – Serge Gainsbourg, prantsuse laulja
2. märts – William Heinesen, kirjanik
24. märts – Erich Kübarsepp, Eesti spordipedagoog
25. märts – Aleksander Sagim, eesti majandusteadlane
1. aprill – Martha Graham, USA tantsija ja koreograaf
3. aprill – Graham Greene, inglise kirjanik
4. aprill – Max Frisch, šveitsi kirjanik
19. aprill – Armas Luige, eesti ehitusinsener
20. aprill – Don Siegel, USA filmilavastaja
20. aprill – Jumdžagijn Tsedenbal, Mongoolia poliitik
3. mai – Jerzy Kosiński, kirjanik
21. mai – Rajiv Gandhi, India poliitik
23. mai – Boris Indre, Eesti korvpallur
1. juuni – Wolfgang Stegmüller, filosoof
3. juuni – Voldemar Roolaan, Eesti maadleja
6. juuni – Stan Getz, USA saksofonist
10. juuni – Vercors, prantsuse kirjanik
19. juuni - Jean Arthur, USA filminäitleja
26. juuni – Elmar Tambek, eesti poliitik
29. juuni – Henri Lefebvre, prantsuse sotsioloog ja filosoof
18. juuli – Valve Kikas, eesti ehitusinsener
24. juuli – Isaac Bashevis Singer, kirjanik, Nobeli auhind 1978
25. juuli – Lazar Kaganovitš, Nõukogude Liidu poliitik
12. august – Ivan Kožedub, sõjaväelendur
22. august – Boriss Pugo, Nõukogude Liidu poliitik
30. august – Jean Tinguely, šveitsi kunstnik
2. september – Alfonso García Robles, Mehhiko diplomaat ja poliitik, Nobeli rahuauhinna laureaat
4. september – Ülo Keedus, Eesti purilendur ja filmioperaator
28. september – Miles Davis, USA muusik
12. oktoober – Arkadi Strugatski, vene kirjanik
24. oktoober – Sergei Ahromejev, Nõukogude sõjaväelane
24. oktoober – Gene Roddenberry, USA stsenarist ja produtsent
7. november – Tom of Finland, soome kunstnik
9. november – Ahto Haabjärv, eesti laulja
9. november – Yves Montand, itaalia päritolu prantsue näitleja ja laulja
14. november – Tony Richardson, inglise filmilavastaja
18. november – Gustáv Husák, Tšehhoslovakkia president
20. november – Johan Ungerson, eesti poliitik
23. november – Klaus Kinski, näitleja
24. november – Freddie Mercury, laulja
27. november – Arnold Felix Karu, eesti bibliofiil
27. detsember – Gunnar Holm, Eesti auto- ja motosportlane

Nobeli auhinnad

@@ 35. rida: / 35. rida: @@
 *[[16. august]] – [[Mihhail Gorbatšov]] kutsus [[Baltimaad]]e liidreid [[20. august]]iks [[Novo-Ogorjovo]]sse [[liiduleping]]ut sõlmima.
 *[[19. august]] – [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] algas [[augustiputš|riigipöördekatse]]
+*[[27. august]] – Mihhail Gorbatšov pöördus liiduvabariikde poole säilitada sõjaline ja majanduslik liit.
 === September ===