Mükeene: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 35. rida: | 35. rida: | ||
*[[Mükeene Lõvivärav]] |
*[[Mükeene Lõvivärav]] |
||
[[Kategooria:Vana-Kreeka]] |
[[Kategooria:Vana-Kreeka linnad]] |
||
[[Kategooria:Ajaloolised linnad]] |
|||
[[id:Mykenai]] |
[[id:Mykenai]] |
||
Redaktsioon: 20. veebruar 2013, kell 12:00
 | See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2013) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Mall:Linn/Kreeka Mükeene (vanakreeka Mykēnai [mük'eenai], uuskreeka Μυκήνες (Mykínes [mik'ines]), ladina Mycenae) on ajalooline linn, tänapäeval arheoloogiline leiukoht Kreekas, umbes 90 km Ateenast edelas, Peloponnesose poolsaare kirdeosas.
Teisel aastatuhandel enne Kristust oli Mükeene Kreeka tsivilisatsiooni üks olulisemaid keskusi – sõjaline tugipunkt, mis domineeris terve Kreeka lõunaosa üle. Kreeka ajalooperiood 1600 eKr kuni umbes 1100 eKr on nimetatud Mükeene perioodiks, et näidata Mükeene juhtivat osa.
Akropolis ehk ülalinn arvatakse olevat Mükeenes kindlustatud vähemalt aastal 1500 eKr, kuna seal on sellest ajast pärinevad hauaehitised. Umbkaudu 1350 eKr rajatud kindlustused ülalinnas ja ümberkaudu ehitati stiilis, mida praegu tuntakse "kükloopilisena", sest ehituseks kasutatud kiviplokid olid nii suured, et hilisemad kreeklased ei uskunud, et inimesed olid võimelised neid tõstma. Seepärast arvasid hilisemad kreeklased, et need müürid olid kokku tassitud suurte ja väga tugevate, kuid ühe silmaga mütoloogiliste tegelaste – kükloopide poolt.
1200 eKr hakkas Mükeene tähtsus vähenema ja 12. sajandi jooksul mükeenelaste domineerimine lõppes. Seda on peetud doorlaste invasiooni tulemuseks. Järgnevate sajandite jooksul, mida ajaloos tuntakse tumeda ajajärguna, hääbusid teadmised mükeene tsivilisatsioonist, kuigi Homerose eeposed viitavad Mükeene õitseajale. Ka Iliase kangelane Agamemnon oli nende järgi Mükeene kuningas.
Kreeka klassikalise ajajärgu algul oli Mükeene taas asustatud, kuid tema tähtsus ei tõusnud enam iial varasemale tasemele. Mükeenelased võitlesid Termopüülides Pärsia sõdade ajal. 468 eKr vallutasid sõdurid Argosest Mükeene ja küüditasid elanikud minema. Hellenistlikul ja Rooma ajajärgul olid Mükeene müürid vaid turismiatraktsioon, nagu need on seda tänini.
Kreeka arheoloog Kyriakos Pittakis viis Mükeenes esimesed kaevamised läbi 1841. aastal. Ta leidis ja taastas Lõvivärava. 1874. aastal saabus Mükeenesse Heinrich Schliemann ja võttis ette kaevamised. Schliemann uskus, et Homerose lood on puhas tõde ja interpreteeris oma leide vastavalt. Ta leidis vanad kuningate hauad ja erakordsed hauapanused. Leides kuldse maski ühest hauast pidas ta seda Agamemnoni maskiks, kuigi tagantjärele on tõendatud, et see peab pärinema mitu sajandit varasemast ajast.