Dirigent: erinevus redaktsioonide vahel
Idioma-bot (arutelu | kaastöö) P r2.7.3) (Robot: lisatud az, en, hr, ja, lt, simple; muudetud de, he |
|||
| 33. rida: | 33. rida: | ||
[[Kategooria:Dirigendid| ]] |
[[Kategooria:Dirigendid| ]] |
||
[[az:Dirijor]] |
|||
[[id:Dirigen]] |
[[id:Dirigen]] |
||
[[ms:Konduktor muzik]] |
[[ms:Konduktor muzik]] |
||
| 38. rida: | 39. rida: | ||
[[ca:Director d'orquestra]] |
[[ca:Director d'orquestra]] |
||
[[cs:Dirigent]] |
[[cs:Dirigent]] |
||
[[de: |
[[de:Dirigieren]] |
||
[[en:Conducting]] |
|||
[[es:Director de orquesta]] |
[[es:Director de orquesta]] |
||
[[eo:Dirigento]] |
[[eo:Dirigento]] |
||
| 46. rida: | 48. rida: | ||
[[ko:지휘]] |
[[ko:지휘]] |
||
[[hy:Դիրիժոր]] |
[[hy:Դիրիժոր]] |
||
[[hr:Dirigiranje]] |
|||
[[it:Direttore d'orchestra]] |
[[it:Direttore d'orchestra]] |
||
[[he: |
[[he:ניצוח]] |
||
[[ka:დირიჟორი]] |
[[ka:დირიჟორი]] |
||
[[lt:Dirigavimas]] |
|||
[[hu:Karmester]] |
[[hu:Karmester]] |
||
[[nl:Dirigent]] |
[[nl:Dirigent]] |
||
[[nds-nl:Dirigeant]] |
[[nds-nl:Dirigeant]] |
||
[[ja:指揮者]] |
|||
[[pl:Dyrygent]] |
[[pl:Dyrygent]] |
||
[[pt:Maestro]] |
[[pt:Maestro]] |
||
[[ro:Dirijor]] |
[[ro:Dirijor]] |
||
[[ru:Дирижёр]] |
[[ru:Дирижёр]] |
||
[[simple:Conducting]] |
|||
[[sk:Dirigent]] |
[[sk:Dirigent]] |
||
[[sl:Dirigent]] |
[[sl:Dirigent]] |
||
Redaktsioon: 19. veebruar 2013, kell 19:25
Dirigent (ladina keeles dirigens 'suunama') on muusikaharidusega loovisik, kes juhatab orkestrit ja/või koori. Kooridirigenti nimetatakse koorijuhiks.
Dirigeerimise ajalugu
Juba vanaajal hoolitses üks ansambli liige koosmängu eest. Näiteks Vana-Kreekas löödi sauaga üles-alla, Vana-Roomas taoti jalaga vastu maad.
15. ja 16. sajandil lõid mõned dirigendid takti rullikeeratud noodiga[küsitav]. 17. sajandi Prantsusmaal löödi takti pika sauaga vastu põrandat. Jean-Baptiste Lully lõi saua otsaga põranda asemel vastu jalapöida ja suri gangreeni tagajärjel. Kuni 18. sajandini juhatas heliteost harilikult helilooja klavessiini taga istudes. Prantsusmaal juhatas esimene viiul.
19. sajandil hakati dirigeerimist pidama iseseisvaks elukutseks. Sel ajal suurenes ansambli koosseis ja seda hakkas mängu ajal juhatama eraldi isik, kes ei mänginud ühtki muusikariista. Ühtlasi muutus sel ajal tavalisemaks dirigendikepi kasutamine, sest seda oli parem näha kui paljaid käsi või rullikeeratud paberilehte. Dirigent määras tempo ja aitas pillimängijatel õigel ajal sisse astuda. Ooperis oli tavaks, et dirigent seisab näoga lava poole, orkester selja taga, sest keskenduti lauljaile. 1897. aastal sai Gustav Mahler Viini Riigiooperi dirigendiks ja poodium toodi orkestriruumi ette.
Esialgu peeti loomulikuks, et iga hea helilooja on ühtlasi hea dirigent. Tõepoolest, paljud 19. sajandi parimad dirigendid olid ühtlasi head heliloojad, näiteks Louis Antoine Jullien, Felix Mendelssohn, Louis Spohr ja Carl Maria von Weber. Hiljem hakkasid need elukutsed siiski erinema: tekkisid heliloojad, kes ei osanud kuigi hästi dirigeerida, ja elukutselised dirigendid (esimesena Hans von Bülow, kes ei olnud heliloojad.
Kuigi tänapäeval kasutab enamik dirigente keppi, ei tee seda siiski kõik. Tuntud dirigentide hulka, kes ei kasuta(nud) keppi, kuuluvad Pierre Boulez, Leonard Bernstein ja Leopold Stokowski.
Hector Berlioz ja Richard Wagner, kes mõlemad olid nii suurepärased heliloojad kui dirigendid, kirjutasid ühtlasi esimesed sellealased artiklid. Wagneril on suured teened dirigendi rolli tähtsustumises: enne peeti dirigenti lihtsalt selleks, kes vastutab ühtse rütmi ja selle eest, et pillid õigel ajal mängima hakkaksid, kuid Wagner kirjutas esimesena dirigendist kui orkestriteose lavastajast, kes orkestri abil realiseerib oma nägemuse sellest helitööst.
Dirigeerimise skeemid
-
2/4 taktimõõt -
3/4 taktimõõt -
4/4 taktimõõt -
6/8 taktimõõt
Vaata ka
Välislingid
- Conducting (inglise keeles)