Saksa Riik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}}
{{toimeta}}



<table border="1" cellpadding="2" cellspacing="0" align="right" style="margin-left:0.5em;" width="300px">
<table border="1" cellpadding="2" cellspacing="0" align="right" style="margin-left:0.5em;" width="300px">
30. rida: 31. rida:
'''Saksa Riik''' ([[saksa keel|saksa]] ''Deutsches Reich''; [[1871]] – [[1943]]) oli riik Kesk-[[Euroopa]]s.
'''Saksa Riik''' ([[saksa keel|saksa]] ''Deutsches Reich''; [[1871]] – [[1943]]) oli riik Kesk-[[Euroopa]]s.


⚫
==Saksa Riiki liidetud, varem iseseisvad alad==
⚫
== Ajalugu ==

⚫
[[18. jaanuar]]il [[1871]] kuulutati [[Wilhelm I]] poolt vallutatud ja Preisimaaga liidetud senini iseseisvatest Saksamaa väikeriigidest [[Versailles]]'s välja Saksa Riik ja selle esimeseks [[Keiser|keisriks]] krooniti [[Preisi]] [[kuningas]] [[Wilhelm I]].

⚫
Saksa Riiki liideti senini iseseisvad:
===Kuningriigid===
===Kuningriigid===
* [[Preisi kuningriik]], kuhu kuulusid [[Presimaa]] ([[Ida-Preisimaa]], [[Köningsberg]]i ja [[Memel]]i linnaga, pealinn [[Berliin]])
* [[Preisi kuningriik]], kuhu kuulusid [[Presimaa]] ([[Ida-Preisimaa]], [[Köningsberg]]i ja [[Memel]]i linnaga, pealinn [[Berliin]])
69. rida: 66. rida:
* [[Lübeck]]i vabalinn
* [[Lübeck]]i vabalinn
* [[Bremen]]i vabalinn
* [[Bremen]]i vabalinn

===Riigiterritooriumid===
===Riigiterritooriumid===
* [[Elsass-Lotring]], keskus [[Strasbourg|Strassburg]]
* [[Elsass-Lotring]], keskus [[Strasbourg|Strassburg]]


{{pooleli}}
{{pooleli}}

⚫
== Ajalugu ==
⚫
[[Pilt:Reichsgruendung2.jpg|pisi|Saksa Riigi väljakuulutamine [[Versailles]]'s. [[Otto von Bismarck|Bismarck]] seisab [[kujutav kunst|maal]]i keskel valges [[munder|mundris]].]]
⚫
[[18. jaanuar]]il [[1871]] kuulutati [[Wilhelm I]] poolt vallutatud ja Preisimaaga liidetud senini iseseisvatest Saksamaa väikeriigidest [[Versailles]]'s välja Saksa Riik ja selle esimeseks [[Keiser|keisriks]] krooniti [[Preisi]] [[kuningas]] [[Wilhelm I]].


Aastatel [[1884]]–[[1885]] sai alguse Saksamaa [[kolonialism|koloniaalekspansioon]], mille raames vallutati teiste suurriikide poolt veel koloniseerimata piirkondi [[Aafrika]]s ja [[Okeaania]]s. [[1898]]. aastal omandati ka valdus [[Hiina]] aladel – [[Jiaozhou laht|Jiaozhou lahe]] piirkond keskusega [[Qingdao]]s.
Aastatel [[1884]]–[[1885]] sai alguse Saksamaa [[kolonialism|koloniaalekspansioon]], mille raames vallutati teiste suurriikide poolt veel koloniseerimata piirkondi [[Aafrika]]s ja [[Okeaania]]s. [[1898]]. aastal omandati ka valdus [[Hiina]] aladel – [[Jiaozhou laht|Jiaozhou lahe]] piirkond keskusega [[Qingdao]]s.
78. rida: 80. rida:
Kolonialismi etapil tekkis Saksa Riigil huvi raudteeühenduse rajamiseks [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] sadamatega, mis oleks võimaldanud tal hankida kiiremini toorainet ja pidada ühendust oma ülemerekolooniatega. Alates [[1888]]. aastast tehti [[Berliin]]–[[Istanbul]]–[[Bagdad]]–[[Al-Başrah]]' raudteeliini rajamiseks aktiivselt koostööd [[Türgi]] valitsusega. Nii-nimetatud [[Bagdadi raudtee]]d ei jõutudki enne I maailmasõda lõpuni valmis ehitada. Selle rajamine põhjustas pingeid suhetes [[Suurbritannia]], [[Prantsusmaa]] ja [[Venemaa]]ga ning kujunes üheks sõja puhkemise kaudseks põhjuseks.
Kolonialismi etapil tekkis Saksa Riigil huvi raudteeühenduse rajamiseks [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] sadamatega, mis oleks võimaldanud tal hankida kiiremini toorainet ja pidada ühendust oma ülemerekolooniatega. Alates [[1888]]. aastast tehti [[Berliin]]–[[Istanbul]]–[[Bagdad]]–[[Al-Başrah]]' raudteeliini rajamiseks aktiivselt koostööd [[Türgi]] valitsusega. Nii-nimetatud [[Bagdadi raudtee]]d ei jõutudki enne I maailmasõda lõpuni valmis ehitada. Selle rajamine põhjustas pingeid suhetes [[Suurbritannia]], [[Prantsusmaa]] ja [[Venemaa]]ga ning kujunes üheks sõja puhkemise kaudseks põhjuseks.


==== I maailmasõda ====
===I maailmasõda===
⚫
Saksamaa esialgsele edule [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] järgnes sõjategevuse aluseks olnud [[Schlieffeni plaan]]i nurjumine ja pikale veninud [[positsioonisõda]]. Sõja venimine ja Euroopas laiemalt levinud revolutsioonilised meeleolud tõid kaasa vasakjõudude aktiveerumise ka Saksamaal. Sõjavastase suuna esindajate seas andsid tooni [[Sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraadid]] eesotsas [[Karl Liebknecht]]i, [[Rosa Luxemburg]]i ja [[Clara Zetkin]]iga. [[Kieli mäss]]uga algas [[3. november|3. novembril]] [[1918]] Novembrirevolutsioon.


⚫
===Novembrirevolutsioon===
''Peamine artikkel: [[Esimene maailmasõda]]''
⚫
[[Novembrirevolutsioon]]iga kukutati Saksamaal [[monarhia]] ning kuulutati välja [[vabariik]]. [[11. november|11. novembril]] 1918 kirjutasid [[Antant]] ja Saksa Riik alla [[Compiègne'i vaherahu]]le. Seejärel sai Saksamaa valitsus asuda siseriiklike probleemide lahendamisele. [[1919]]. aasta alguses likvideeriti sotsialistide poolt välja kuulutatud [[Müncheni Nõukogude Vabariik]] ja [[Bremeni Nõukogude Vabariik]].

⚫
Saksamaa esialgsele edule järgnes sõjategevuse aluseks olnud [[Schlieffeni plaan]]i nurjumine ja pikale veninud [[positsioonisõda]]. Sõja venimine ja Euroopas laiemalt levinud revolutsioonilised meeleolud tõid kaasa vasakjõudude aktiveerumise ka Saksamaal. Sõjavastase suuna esindajate seas andsid tooni [[Sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraadid]] eesotsas [[Karl Liebknecht]]i, [[Rosa Luxemburg]]i ja [[Clara Zetkin]]iga. [[Kieli mäss]]uga algas [[3. november|3. novembril]] [[1918]] Novembrirevolutsioon.

⚫
==== Novembrirevolutsioon ====

''Peamine artikkel: [[Novembrirevolutsioon]]''

⚫
Novembrirevolutsiooniga kukutati Saksamaal [[monarhia]] ning kuulutati välja [[vabariik]]. [[11. november|11. novembril]] 1918 kirjutasid [[Antant]] ja Saksa Riik alla [[Compiègne'i vaherahu]]le. Seejärel sai Saksamaa valitsus asuda siseriiklike probleemide lahendamisele. [[1919]]. aasta alguses likvideeriti sotsialistide poolt välja kuulutatud [[Müncheni Nõukogude Vabariik]] ja [[Bremeni Nõukogude Vabariik]].


[[28. juuni]]l [[1919]] sõlmiti Saksa Riigile kahjulik [[Versailles' rahu]].
[[28. juuni]]l [[1919]] sõlmiti Saksa Riigile kahjulik [[Versailles' rahu]].


=== Weimari vabariik ===
===Weimari vabariik===
{{vaata|Weimari vabariik}}

''Peamine artikkel: [[Weimari vabariik]]''

[[August]]is [[1919]] kehtestati Saksamaal vabariik, valitsuse ajutise asukoha tõttu hiljem tuntud ka kui Weimari vabariik. Samas riigi nimi ei muutunud, selleks oli kuni Teise maailmasõja lõpuni ''Saksa Riik'' (''Deutsches Reich'').
[[August]]is [[1919]] kehtestati Saksamaal vabariik, valitsuse ajutise asukoha tõttu hiljem tuntud ka kui Weimari vabariik. Samas riigi nimi ei muutunud, selleks oli kuni Teise maailmasõja lõpuni ''Saksa Riik'' (''Deutsches Reich'').


[[1932]] valiti uuesti presidendiks [[Paul von Hindenburg]].
[[1932]] valiti uuesti presidendiks [[Paul von Hindenburg]].


=== Kolmas Riik ===
===Kolmas Riik===
{{vaata|Kolmas Riik}}

''Peamine artikkel: [[Kolmas Riik]]''

[[30. jaanuar]]il [[1933]] nimetati riigikantsleriks [[Adolf Hitler]].
[[30. jaanuar]]il [[1933]] nimetati riigikantsleriks [[Adolf Hitler]].


[[23. august]]il [[1939]] sõlmisid [[NSV Liit]] ja Saksa Riik [[Molotovi-Ribbentropi pakt|mittekallaletungilepingu]]. Saksa Riigi kallaletungiga [[II Rzeczpospolita|Poolale]] [[1. september|1. septembril]] 1939 algas Teine maailmasõda.
[[23. august]]il [[1939]] sõlmisid [[NSV Liit]] ja Saksa Riik [[Molotovi-Ribbentropi pakt|mittekallaletungilepingu]]. Saksa Riigi kallaletungiga [[II Rzeczpospolita|Poolale]] [[1. september|1. septembril]] 1939 algas Teine maailmasõda.


==== II maailmasõda ====
===II maailmasõda===

''Peamine artikkel: [[Teine maailmasõda]]''

[[3. september|3. septembril]] 1939 kuulutasid [[Prantsusmaa]] ja [[Suurbritannia]] küll Saksa Riigile sõja, kuid jäid algul passiivseks ("[[Kummaline sõda]]"). Saksa Riik [[Okupatsioon|okupeeris]] [[1938]] – [[1941|41]] 14 riiki, sealhulgas [[Taani]], [[Norra]], Prantsusmaa, [[Belgia]], [[Holland]]i, [[Kreeka]], [[Jugoslaavia]], [[Läti]] ning [[Eesti]].
[[3. september|3. septembril]] 1939 kuulutasid [[Prantsusmaa]] ja [[Suurbritannia]] küll Saksa Riigile sõja, kuid jäid algul passiivseks ("[[Kummaline sõda]]"). Saksa Riik [[Okupatsioon|okupeeris]] [[1938]] – [[1941|41]] 14 riiki, sealhulgas [[Taani]], [[Norra]], Prantsusmaa, [[Belgia]], [[Holland]]i, [[Kreeka]], [[Jugoslaavia]], [[Läti]] ning [[Eesti]].


119. rida: 108. rida:


{{pooleli}}
{{pooleli}}

⚫
[[Image:Reichsgruendung2.jpg|thumb|left|300px|Saksa Riigi väljakuulutamine [[Versailles]]'s. [[Otto von Bismarck|Bismarck]] seisab [[kujutav kunst|maal]]i keskel valges [[munder|mundris]].]]


== Riigipead ==
== Riigipead ==

''Deutscher Kaiser, König von Preußen usw.''
''Deutscher Kaiser, König von Preußen usw.''
*[[18. jaanuar]] [[1871]] – 9. märts 1888 [[Wilhelm I]]
*[[18. jaanuar]] [[1871]] – 9. märts 1888 [[Wilhelm I]]
151. rida: 137. rida:
==Välislink==
==Välislink==
*[http://www.deutsche-kaiserreich.de Das Kaiserreich – Deutsches Reich 1871–1918 in zeitgenössischen Postkarten und Texten]
*[http://www.deutsche-kaiserreich.de Das Kaiserreich – Deutsches Reich 1871–1918 in zeitgenössischen Postkarten und Texten]




[[Kategooria:Ajaloolised riigid]]
[[Kategooria:Ajaloolised riigid]]
[[Kategooria:Saksamaa ajalugu]]
[[Kategooria:Saksamaa ajalugu]]
[[Kategooria:Saksamaa ajaloolised riigid]]
[[Kategooria:Saksamaa ajaloolised riigid]]

{{Link FA|de}}
{{Link FA|de}}


Redaktsioon: 17. veebruar 2013, kell 19:14


Saksa Riik
Deutsches Reich
LipudVapid

1871–1919

1939
Riigikeelsaksa
PealinnBerliin
RiigipeaKeiser
Pindala?
Rahvaarv?
Iseseisvus18. jaanuar 1871
RahaühikSaksa riigimark
RiigihümnDas Lied der Deutschen

Saksa Riik (saksa Deutsches Reich; 1871 – 1943) oli riik Kesk-Euroopas.

Saksa Riiki liidetud, varem iseseisvad alad

Kuningriigid

Suurhertsogiriigid

Hertsogiriigid

Vürstiriigid

Vabad hansalinnad

Riigiterritooriumid

Ajalugu

Saksa Riigi väljakuulutamine Versailles's. Bismarck seisab maali keskel valges mundris.

18. jaanuaril 1871 kuulutati Wilhelm I poolt vallutatud ja Preisimaaga liidetud senini iseseisvatest Saksamaa väikeriigidest Versailles's välja Saksa Riik ja selle esimeseks keisriks krooniti Preisi kuningas Wilhelm I.

Aastatel 1884–1885 sai alguse Saksamaa koloniaalekspansioon, mille raames vallutati teiste suurriikide poolt veel koloniseerimata piirkondi Aafrikas ja Okeaanias. 1898. aastal omandati ka valdus Hiina aladel – Jiaozhou lahe piirkond keskusega Qingdaos.

Kolonialismi etapil tekkis Saksa Riigil huvi raudteeühenduse rajamiseks Pärsia lahe sadamatega, mis oleks võimaldanud tal hankida kiiremini toorainet ja pidada ühendust oma ülemerekolooniatega. Alates 1888. aastast tehti Berliin–Istanbul–Bagdad–Al-Başrah' raudteeliini rajamiseks aktiivselt koostööd Türgi valitsusega. Nii-nimetatud Bagdadi raudteed ei jõutudki enne I maailmasõda lõpuni valmis ehitada. Selle rajamine põhjustas pingeid suhetes Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaaga ning kujunes üheks sõja puhkemise kaudseks põhjuseks.

I maailmasõda

Saksamaa esialgsele edule Esimeses maailmasõjas järgnes sõjategevuse aluseks olnud Schlieffeni plaani nurjumine ja pikale veninud positsioonisõda. Sõja venimine ja Euroopas laiemalt levinud revolutsioonilised meeleolud tõid kaasa vasakjõudude aktiveerumise ka Saksamaal. Sõjavastase suuna esindajate seas andsid tooni sotsiaaldemokraadid eesotsas Karl Liebknechti, Rosa Luxemburgi ja Clara Zetkiniga. Kieli mässuga algas 3. novembril 1918 Novembrirevolutsioon.

Novembrirevolutsioon

Novembrirevolutsiooniga kukutati Saksamaal monarhia ning kuulutati välja vabariik. 11. novembril 1918 kirjutasid Antant ja Saksa Riik alla Compiègne'i vaherahule. Seejärel sai Saksamaa valitsus asuda siseriiklike probleemide lahendamisele. 1919. aasta alguses likvideeriti sotsialistide poolt välja kuulutatud Müncheni Nõukogude Vabariik ja Bremeni Nõukogude Vabariik.

28. juunil 1919 sõlmiti Saksa Riigile kahjulik Versailles' rahu.

Weimari vabariik

 Pikemalt artiklis Weimari vabariik

Augustis 1919 kehtestati Saksamaal vabariik, valitsuse ajutise asukoha tõttu hiljem tuntud ka kui Weimari vabariik. Samas riigi nimi ei muutunud, selleks oli kuni Teise maailmasõja lõpuni Saksa Riik (Deutsches Reich).

1932 valiti uuesti presidendiks Paul von Hindenburg.

Kolmas Riik

 Pikemalt artiklis Kolmas Riik

30. jaanuaril 1933 nimetati riigikantsleriks Adolf Hitler.

23. augustil 1939 sõlmisid NSV Liit ja Saksa Riik mittekallaletungilepingu. Saksa Riigi kallaletungiga Poolale 1. septembril 1939 algas Teine maailmasõda.

II maailmasõda

3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia küll Saksa Riigile sõja, kuid jäid algul passiivseks ("Kummaline sõda"). Saksa Riik okupeeris 1938 – 41 14 riiki, sealhulgas Taani, Norra, Prantsusmaa, Belgia, Hollandi, Kreeka, Jugoslaavia, Läti ning Eesti.

2. veebruaril 1943 lõppes Stalingradi lahing, mis oli II maailmasõja pöördepunkt. Okupeeritud riikides tugevnes vastupanuliikumine. Saksamaal aktiviseerus natsismivastaste rühmade tegevus.

26. juunil 1943 nimetati Saksa Riik ümber Suursaksa Riigiks (Großdeutsches Reich).

Riigipead

Deutscher Kaiser, König von Preußen usw.

Vollzugsrat der Arbeiter- und Soldatenräte Groß-Berlins

Zentralrat der deutschen sozialistischen Republik

Verfassungsgebende Deutsche Nationalversammlung

Reichspräsident

Stellvertreter des Reichspräsidenten

Reichspräsident

Führer und Reichskanzler

Der Führer

Vaata ka

Välislink

Mall:Link FA

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Saksa_Riik&oldid=3452624"