Aaria: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.7.3) (Robot: lisatud ml:അരിയാ |
P r2.7.2) (Robot: lisatud vi:Aria (âm nhạc) |
||
| 61. rida: | 61. rida: | ||
[[sv:Aria]] |
[[sv:Aria]] |
||
[[th:อาเรีย]] |
[[th:อาเรีย]] |
||
[[vi:Aria (âm nhạc)]] |
|||
[[tr:Arya]] |
[[tr:Arya]] |
||
[[uk:Арія]] |
[[uk:Арія]] |
||
Redaktsioon: 16. veebruar 2013, kell 22:21
|
See artikkel räägib muusika mõistest, rassi kohta vaata artiklit Aarja rass. |
 | See muusikaalane artikkel vajab toimetamist. (2013) |
Aaria (itaalia keeles aria 'õhk') on saatega vokaalmuusika žanr.
Ooperis, oratooriumis või kantaadis on aaria ulatuslik soolonumber, tavaliselt orkestrisaatega.
Kontsertaaria on iseseisev muusikateos, mis ei ole osa suuremast teosest.
Aaria on ka instrumentaalžanr. Instrumentaalaaria on meloodiline ja sarnaneb vormilt vokaalaariale.
Algselt nimetati 14. sajandi muusikas aariaks mis tahes väljendusrikast meloodiat, see tähistas pigem esitusviisi. Aariat esitas tavaliselt laulja, kuid seda võis teha ka instrument. Aja jooksul arenes aaria lühikestest ja lihtsatest meloodiatest struktureeritud vormini. 17. sajandil kirjutati aariaid ABA-vormis, neid tunti da capo-aariate nime all. Hiljem lisandus aaria ooperi numbrite sekka oma paljudes alavormides (Aria cantabile, Aria agitata, Aria di bravura jne). 19. sajandi keskel olid paljud ooperid aariate järgnevused, mille vahel paiknesid retsitatiivid, samas kui mõned teised (näiteks Wagneri omad) olid läbikomponeeritud, ehk ei saanud eristada iseseisvaid aariaid.