Pärnu lennujaam: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.7.3) (Robot: lisatud fa:فرودگاه پارنو |
PResümee puudub |
||
| 28. rida: | 28. rida: | ||
'''Pärnu lennujaam''' ([[IATA lennujaamakood|IATA]]: '''EPU''', [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: '''EEPU''') asub [[Pärnu]] kesklinnast 4 kilomeetrit loodes. Lennuväli rajati [[1930. aastad|kolmekümnendate aastate]] lõpul. [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni]] vältel paiknesid seal mitmesugused hävituslennukid. Eesti taasiseseisvumise järel teenindab Pärnu lennujaam eralennukeid ja hooajalisi liinilende [[Kihnu|Kihnusse]], [[Ruhnu|Ruhnusse]], [[Kuressaare|Kuressaarde]] ning [[Stockholm|Stockholmi]]. [[2007]]. aastal läbis lennujaama 2350 reisijat ja 27 187 kg kaupu.<ref>[http://www.ecaa.ee/atp/?id=68857 Lennuamet: reisija- ja kaubakäive ning lennuoperatsioonid 2007.aastal]</ref> Lennujaama pääseb Pärnu linnaliinibussiga nr. 23.<ref>[http://www.bussipark.ee/index.php?s=1&g=1&var=1&bj=23 Bussiliini nr 23 sõiduplaan]</ref> |
'''Pärnu lennujaam''' ([[IATA lennujaamakood|IATA]]: '''EPU''', [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: '''EEPU''') asub [[Pärnu]] kesklinnast 4 kilomeetrit loodes. Lennuväli rajati [[1930. aastad|kolmekümnendate aastate]] lõpul. [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni]] vältel paiknesid seal mitmesugused hävituslennukid. Eesti taasiseseisvumise järel teenindab Pärnu lennujaam eralennukeid ja hooajalisi liinilende [[Kihnu|Kihnusse]], [[Ruhnu|Ruhnusse]], [[Kuressaare|Kuressaarde]] ning [[Stockholm|Stockholmi]]. [[2007]]. aastal läbis lennujaama 2350 reisijat ja 27 187 kg kaupu.<ref>[http://www.ecaa.ee/atp/?id=68857 Lennuamet: reisija- ja kaubakäive ning lennuoperatsioonid 2007.aastal]</ref> Lennujaama pääseb Pärnu linnaliinibussiga nr. 23.<ref>[http://www.bussipark.ee/index.php?s=1&g=1&var=1&bj=23 Bussiliini nr 23 sõiduplaan]</ref> |
||
Pärnu lennuväli on varustatud VOR/DME ringsuunalise raadiomajakaga ning kesk- ja kaugmarkeriga rajal 21. Kahest lennurajast on kasutuses üks betoonkattega rada, mis sobib kuni 120-tonniste lennukite vastuvõtuks. Lennud toimuvad ööpäevaringselt omal vastutusel, kuid lennujaama tööajal on lenduritel võimalik kasutada lennuinformaatori teenuseid.<ref>[http://aip.eans.ee/index.aw?section=9371&action=genpdf&file=9371.pdf Eesti lennundusteabe kogumik]</ref> |
Pärnu lennuväli on varustatud [[VOR]]/[[DME]] ringsuunalise [[raadiomajakas|raadiomajakaga]] ning kesk- ja kaugmarkeriga rajal 21. Kahest lennurajast on kasutuses üks betoonkattega rada, mis sobib kuni 120-tonniste lennukite vastuvõtuks. Lennud toimuvad ööpäevaringselt omal vastutusel, kuid lennujaama tööajal on lenduritel võimalik kasutada lennuinformaatori teenuseid.<ref>[http://aip.eans.ee/index.aw?section=9371&action=genpdf&file=9371.pdf Eesti lennundusteabe kogumik]</ref> |
||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
Redaktsioon: 14. veebruar 2013, kell 00:18
| Pärnu lennujaam | |||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Pärnu lennujaama terminal | |||||||||
| IATA: EPU – ICAO: EEPU | |||||||||
| Üldandmed | |||||||||
| Tüüp | avalik | ||||||||
| Valdaja | AS Tallinna Lennujaam | ||||||||
| Asukoht | 4 km Pärnust loodes | ||||||||
| Avati | 1939 | ||||||||
| Üldkõrgus | 14 m | ||||||||
| Koordinaadid | 58° 25′ 9″ N, 24° 28′ 22″ E | ||||||||
| Lennurajad | |||||||||
| |||||||||
| Statistika (2011) | |||||||||
| Reisijaid | 3 863 | ||||||||
| Kaupu | 53 250 kg | ||||||||
| Lennuoperatsioone | 1 490 | ||||||||
Pärnu lennujaam (IATA: EPU, ICAO: EEPU) asub Pärnu kesklinnast 4 kilomeetrit loodes. Lennuväli rajati kolmekümnendate aastate lõpul. Nõukogude okupatsiooni vältel paiknesid seal mitmesugused hävituslennukid. Eesti taasiseseisvumise järel teenindab Pärnu lennujaam eralennukeid ja hooajalisi liinilende Kihnusse, Ruhnusse, Kuressaarde ning Stockholmi. 2007. aastal läbis lennujaama 2350 reisijat ja 27 187 kg kaupu.[1] Lennujaama pääseb Pärnu linnaliinibussiga nr. 23.[2]
Pärnu lennuväli on varustatud VOR/DME ringsuunalise raadiomajakaga ning kesk- ja kaugmarkeriga rajal 21. Kahest lennurajast on kasutuses üks betoonkattega rada, mis sobib kuni 120-tonniste lennukite vastuvõtuks. Lennud toimuvad ööpäevaringselt omal vastutusel, kuid lennujaama tööajal on lenduritel võimalik kasutada lennuinformaatori teenuseid.[3]
Ajalugu
Pärnu lennuväljale pandi alus 1930. aastate keskel seoses Kaitseväe kavaga luua üle-Eestiline lennuväljade võrk. Asukohaks valiti Sauga mõisa maad, kuhu rulliti murukattega rada, mis sai valmis kümnendi lõpuks.
1941. aastal suvel paiknes lennuväljal lühikest aega Tupolev SB tüüpi pommitajatega varustatud Balti mere laevastiku 73. pommituslennuväe polk ja septembrist oktoobrini Saksa kahemootoriliste hävitajate Messerschmitt Bf 110 grupp. Kuni suveni 1944 seisis lennuväli kasutuseta, siis toodi Liibavist üle Saksa mereluure lennuüksus Sonderstaffel Buschmann, mis õpetas välja eestlasi ja lätlasi.[4] Sama aasta septembris lahkus üksus Eestist ning lennuväli läks Nõukogude Liidu Baltimere laevastiku 9. ründelennudiviisi käsutusse.[5]
Teise maailmasõja järel jäi Pärnu lennuväli Baltimere laevastiku merelennuväele. Mais 1961 anti lennuväli õhukaitsele ning Pärnusse toodi Tapalt üle hävituslennukitega MiG-19 relvastatud 655. hävituslennuväe polk. Samal kümnendil vahetati MiG-19 välja Il-28 vastu. Novembris 1977 allutati polk Balti Sõjaväeringkonnale. 1980ndate alguses võeti kasutusse MiG-23. Polgu üksused osalesid aastatel 1985–1986 Nõukogude–Afganistani sõjas.[6]
Pärast Eesti taasiseseisvumist ja Nõukogude vägede lahkumist jäi lennujaam hooletusse ja oli alalises sulgemisohus, kuna madal tehniline valmisolek piiras lendude arvu.[7] Muudatuse tõi suuremahuline rekonstrueerimine, mille käigus ehitati uus reisijateterminal, avati uus terminal 5. novembril 1999, paigaldati intensiivsed lähenemis- ja rajatuled ning VOR/DME raadiomajakas (2000).[8] Pärnu lennuväljale rajati ka Piirivalve lennusalga hooldusbaas.
Lennuliinid
- Estonian Air Regional (Stockholm) (Saab 340) (Alates 31. mai 2008 aastast - suvehooaeg)
- Luftverkehr Friesland Harle:
- (Kihnu) (Britten-Norman BN-2 Islander) (Alates 2009 aastast, talvehooaeg)
- (Ruhnu–Kuressaare) (Britten-Norman BN-2 Islander) (Alates 2006 aastast)
Endised lennuliin ja sihtpunkt
- Air Livonia:
- Kihnu Antonov An-28 (Talvehooaeg, 1996 - 2006)
- Air Livonia Ruhnu Antonov An-28 (1996 - 2006)
- Avies (Kihnu) (Talvehooaeg, 2006 - 2009)
- Skyways Express Stockholm Fokker 50 (Suvehooaeg, 2007 - 2008)
Lennuliikluse stastika
| Aasta | Reisijaid kokku | Lennuoperatsioone |
|---|---|---|
| 1992 | 2 416 | 290 |
| 1993 | 3 124 | 782 |
| 1994 | 1 914 | 640 |
| 1995 | 3 100 | 1 076 |
| 1996 | 3 514 | 1 104 |
| 1997 | 5 285 | 2 240 |
| 1998 | 6 500 | 1 300 |
| 1999 | 7 072 | 1 458 |
| 2000 | 3 738 | 928 |
| 2001 | 4 506 | 1 115 |
| 2002 | 5 413 | 1 843 |
| 2003 | 4 996 | 2 203 |
| 2004 | 5 035 | 1 155 |
| 2005 | 4 774 | 1 647 |
| 2006 | 3 351 | 1 078 |
| 2007 | 2 350 | 1 245 |
| 2008 | 3 110 | 1 614 |
| 2009 | 4 025 | 1 344 |
| 2010 | 5 184 | 1 716 |
| 2011 | 3 863 | 1 490 |
Viited
- ↑ Lennuamet: reisija- ja kaubakäive ning lennuoperatsioonid 2007.aastal
- ↑ Bussiliini nr 23 sõiduplaan
- ↑ Eesti lennundusteabe kogumik
- ↑ Lühiülevaade eesti lendurite sõjateest Teises maailmasõjas
- ↑ Lennuväljad Eestis
- ↑ Venemaa relvajõud Eestis
- ↑ Sõnumileht: Pärnu lennujaam jätkab lendude vahendamist saartele
- ↑ Regionaalsete lennujaamade arengukava aastateks 2000–2006