Kriit: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
RibotBOT (arutelu | kaastöö)
P Robot: lisatud ca:Creta (geologia)
P r2.7.1) (Robot: lisatud fa:گچ فرنگی
27. rida: 27. rida:
[[eo:Kreto (ŝtono)]]
[[eo:Kreto (ŝtono)]]
[[eu:Klera]]
[[eu:Klera]]
[[fa:گچ فرنگی]]
[[fr:Craie]]
[[fr:Craie]]
[[ga:Cailc]]
[[ga:Cailc]]

Redaktsioon: 13. veebruar 2013, kell 15:29

See artikkel on kivimist; geokronoloogilise üksuse kohta vaata artiklit Kriit (ajastu); kirjutusvahendi kohta vaata artiklit Kriit (kirjutusvahend).


Tõenäolisemalt maailma kuulsaim kriidipaljand – Doveri valged kaljud.

Kriit on peeneteraline poorne pehme lubjakivi.

Nagu teisedki lubjakivid, koosneb ka kriit valdavalt kaltsiidist - CaCO3. Kriit on moodustunud peamiselt mikroskoopiliste mereloomade, peamiselt foraminifeeride kodadest.

Suured kriidilademed tekkisid Keskaegkonnas, eriti Kriidiajastul, sellest ka ajastu nimi. Siis oli kliima tänasest tunduvalt soojem ning tingimused lubikojaga mereloomadele sobivamad.

Tuntud kriidipaljandeiks on Doveri valged kaljud Inglismaa lõunarannikul, Møni klint Taani samanimelisel saarel ja arvukad pangad Rügeni saarel Saksamaal.

Kriit kirjutusvahendina on valmistatud peenestatud ja kokkupressitud kriidist.