Alevik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Alevik''' on [[asula]], mis jääb suuruselt tavaliselt [[küla]] ja [[alev]]i vahepeale ning on kohalik majandus- või muu [[keskus]]. |
'''Alevik''' on [[asula]], mis jääb suuruselt tavaliselt [[küla]] ja [[alev]]i vahepeale ning on kohalik majandus-, [[halduskeskus|haldus-]] või muu [[keskus]]. |
||
Alevikud on tekkinud tavaliselt turukeskustena [[kirik]]u ümber või töölisasulatena [[raudteejaam]]a või [[vabrik]]u ümber. |
Alevikud on tekkinud tavaliselt turukeskustena [[kirik]]u ümber või töölisasulatena [[raudteejaam]]a või [[vabrik]]u ümber. |
||
Redaktsioon: 26. august 2006, kell 19:59
Alevik on asula, mis jääb suuruselt tavaliselt küla ja alevi vahepeale ning on kohalik majandus-, haldus- või muu keskus.
Alevikud on tekkinud tavaliselt turukeskustena kiriku ümber või töölisasulatena raudteejaama või vabriku ümber.
Eesti
Aastal 1974 muudeti alevik Eesti NSV-s ametlikult asulatüübiks. Eesti NSV asulate linna-, alevi-, aleviku- ja külakategooriatesse arvamise korra põhimäärus sätestas, et alevikuks võib saada maa-asula, millel on kompaktne hoonestus ning üle 300 alalise elaniku.
Eesti Vabariigi valitsuse 1996. aasta 24. septembri määrusega kvalifitseeriti alevikud linnalisteks asulateks.