Kolmas riik

Kolmas Reich Deutsches Reich
[[Fail:|125px|ääris]] [[Fail:|75px]]
Valitsusvorm	Totalitaarne diktatuur
President	1933–1934 Paul von Hindenburg 1934–1945 Adolf Hitler 1945 Karl Dönitz
Kantsler	1933–1945 Adolf Hitler 1945 Joseph Goebbels
Pealinn	Berliin
Pindala	633 786 km2
Rahvaarv	78 800 000 135 in/km²
Riigikeeled	Saksa keel
Rahaühik	Mark
Hümn	Deutschlandlied
Ajavöönd	Kesk-Euroopa aeg

Kolmas Riik ehk Kolmas Reich (saksa keeles Drittes Reich; kasutatakse ka nimekuju Natsi-Saksamaa) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik diktatuur.

"Kolmas Riik" tähistas natsionaalsotsialistliku mõtteviisi kohaselt riiki, mille eelkäijad olid Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririik (843–1806 kui "Esimene Riik") ja "Saksa keisririik" (1871–1918 kui "Teine Riik").

"Kolmas Riik" pidi pärast Weimari Vabariigi lõppu 1933. aastal hakkama tähistama Saksamaa hiilguse taassündi. Mõiste võttis esimesena kasutusele Arthur Moeller van den Bruck oma 1922. aastal ilmunud raamatu pealkirjas.

Kolmanda Riigi sõjalipp

Riigivalitsemine

Riigipea

• Führer und Reichskanzler (Adolf Hitler) 1933–1945;
• kantsler Karl Dönitz, 1945
  • Asekantsler, Franz von Papen, 1933
  • Riigikantselei juht, Hans Lammers

Riigikantseleile allusid: Kiirteede (Autobahn) peainspektor; Riigi Regionaalarengu amet; Riigi noorteliikumiste juhtkond; riigi pealinna peainspektor; Riigi pealinna Münchenisse üleviimise peaehitusnõunik; Linzi linna Riigi ehitusnõunik.

• Nelja-aastaplaani volinik: Hermann Göring

Riigi haldusasutused

Riigiministeeriumid

Riigi sõjaminister Adolf Hitler (1938–1945) Riigi Välisministeerium (Konstantin von Neurath, 1932-1938; Joachim von Ribbentrop 1938–1945) Riigi Siseministeerium (Wilhelm Frick, Heinrich Himmler) Riigi Haridus- ja propagandaministeerium (Joseph Goebbels) Riigi Õhusõiduministeerium (Hermann Göring), kes ka Reichsmarshall ja Preisimaa minister-president Riigi Rahandusministeerium (Lutz Schwerin von Krosigk) Riigi Kohtuministeerium (Franz Schlegelberger) Riigi Majandusministeerium (Walther Funk) Riigi Toitlustus- ja põllutööministeerium (Walther Darre)

Riigi Justiitsministeerium (Franz Guertner, 1932–41; Franz Schlegelberger, 1941–42, Otto Thierack, 1942–45) Riigi Tööministeerium (Franz Seldte) Riigi Teadus- ja haridusministeerium (Bernhard Rust) Riigi Kirikuministeerium (Hanns Kerrl) Riigi Teedeministeerium (Julius Dorpmüller,1937–45) Riigi Postiministeerium (Wilhelm Ohnesorge) Riigi Relvastusministeerium (Fritz Todt, 1940–42; Albert Speer, 1942–45) Portfellita riigiministrid (Konstantin von Neurath, Hans Frank, Hjalmar Schacht, Artur Seyss-Inquart) Riigikaitse Ministrite Nõukogu: Hermann Göring

• Albert Speer — esimene arhitekt, sõjavarustusminister alates 1942
• Hjalmar Schacht — minister, Riigipanga president
• Konstantin von Neurath — Salakabineti (välispoliitika) ülem

Vallutatud alade okupatsioonivõimud

• Okupeeritud Idaalade Riigiministeerium (Reichsleiter Alfred Rosenberg, 1941–45)
• Kindralkubermang (kindralkuberner Hans Frank)
• Ida maa-ala Riigikomissariaat, Hinrich Lohse,
• Ukraina Riigikomissariaat
• Böömimaa ja Määrimaa Riigiprotektoraat (Riigiprotektor Konstantin von Neurath)
  • Böömimaa and Määrimaa riigiprotektori asetäitja (Reinhard Heydrich)
• Prantsusmaa Sõjakuberneri Ametkond
• Austria Riigivanem, ülemvalitseja Hollandis Arthur Seyß-Inquart

Riigikaitse

Sõjavägi

• Oberkommando der Wehrmacht (OKW), Abwehr, Wehrmacht
• Oberkommando des Heeres (OKH), Heer
• Oberkommando der Marine (OKM), Kriegsmarine
• Oberkommando der Luftwaffe (OKL), Luftwaffe (Reichsluftschutzbund),

Vaata Karl Dönitz, Erwin Rommel, Wilhelm Keitel, Wilhelm Canaris, Alfred Jodl, Erich Raeder, Robert Ritter von Greim.

Sisejulgeolek

Paramilitaarsed organisatsioonid Sturmabteilung (SA) Schutzstaffel (SS) Allgemeine SS Waffen-SS Germanische SS Deutscher Volkssturm Nationalsozialistisches Kraftfahrerkorps (NSKK) Nationalsozialistisches Fliegerkorps (NSFK)

Riigipolitsei Saksa Korrapolitsei Peaamet (Ordnungspolizei, Orpo), (vormiriietuses politsei) avaliku korra kaitse Schutzpolizei Gendarmerie Gemeindepolizei Riigi Julgeoleku Peaamet (Reichssicherheitshauptamt, RSHA) Julgeolekupolitsei (Sicherheitspolizei, Sipo), NSDAP siseriiklik poliitiline politsei Salajane Riiklik politsei (Gestapo), riiklik poliitiline politsei Kriminaalpolitsei (Kripo), tegeles kriminaalkuritegudega Julgeolekuteenistus (Sicherheitsdienst), NSDAP välisluureorganisatsioon

Poliitilised organisatsioonid Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, Führer Adolf Hitler, Rudolf Heß, kantselei ülem Martin Bormann(Ernst Röhm, Karl Harrer) Noorsoo-organisatsioonid Hitelernoored Hitler-Jugend — (poisid ja noormehed) Saksa Neidude Liit Bund Deutscher Mädel (tütarlapsed ja neiud) saksa Noorukid Deutsches Jungvolk (poisid ja tüdrukud vanuses 6 – 8)

Tööorganisatsioonid Deutsche Arbeitsfront Reichsarbeitsdienst Kraft durch Freude Organisation Todt Transport Korps Speer Teenistusorganisatsioonid Deutsche Reichsbahn Reichspost Deutsches Rotes Kreuz

Vaimulikud organisatsioonid Saksa Kristlased Protestantlik Riigikirik Akadeemilised organisatsioonid Natsionaalsotsialistlik Saksa Ülikooliõppejõudude Liiga Natsionaalsotsialistlik Saksa Üliõpilasliiga

Prominentsed persoonid

Otto Meissner — Kantselei pea Fritz Todt — Teede kindralinspektor Hans Frank — Minister, Saksa Õigusakadeemia juht Robert Ley — Saksa Töörinde juht Baldur von Schirach — Saksa noorsoo organisatsioonide juht Karl Brandt Alois Brunner Hanns Kerrl — Kirikuasjade minister Otto Dietrich — Riigisekretär, Riigi Pressijuht Karl Hanke — Riigisekretär, Propagandaminister Konstantin Hierl — Tööteenistuse juht Hans von Tschammer und Osten — Riigisekretär ja Riigi Spordijuht Gertrud Scholtz-Klink — Riigi naisliikumise juht Ernst Wilhelm Bohle — Riigisekretär, Välisorganisatsioonide juht Roland Freisler Hans Fritzsche

Karl Otto Koch Herbert Lange Arthur Axmann Alfred Meyer Erich Priebke Fritz Sauckel Carl Schmitt Julius Streicher Josef Terboven Gottfried Benn Eva Braun Wernher von Braun Houston Stewart Chamberlain Gottfried Feder Friedrich Flick Theodor Fritsch Arthur de Gobineau

Hans Friedrich Karl Günther (mitte segi ajada Hans Güntheriga) Willibald Hentschel Alfred Hoche Armin D. Lehmann Lanz von Liebenfels Guido von List Karl Lueger Alfred Ploetz Ferdinand Porsche John Rabe Geli Raubal Leni Riefenstahl Johannes Stark Rudolf von Sebottendorf Walter Thiel Winifred Wagner Konrad Zuse

Ajalugu

Saksamaad eriti rängalt tabanud ülemaailmne majanduskriis (1929–1933) saavutas aastal 1932 haripunkti: töötute arv ulatus 6 miljonini (ligi 45 % töölistest) ja tööstustoodang vähenes 1929. aastaga võrreldes 40 %.

Majanduskriisi oludes saavutas natsionaalsotsialismi ideoloogiast lähtuv Saksa Rahvussotsialistlik Töölispartei esindaja Adolf Hitler 1932. aasta Saksamaa presidendivalimistel 30,1% häältest presidendiks saanud Paul von Hindenburgi järel ning määrati 1933. aastal Hindenburgi poolt Saksamaa kantsleriks.

Saksamaa kantslerina viis Adolf Hitler läbi edukat sisepoliitikat, mis võimaldas leevendada majanduskriisi tulemusi ning saavutas suure toetuse Saksamaa elanikkonna seas.

Saksamaa välispoliitika

Saksamaa välispoliitika 1930-ndal aastatel suunatud Saksamaale kahjuliku Esimene maailmasõja lõpetanud Versailles' rahulepingu revideeerimisele. Rahulepinguga püüdsid sõja võitnud Antante riigid piirata Saksamaa majandusliku ja sõjalise võimuse taastamist, milleks pidi Saksamaa Prantsusmaale tagastama 1871. aastal Prantsuse-Preisi sõja tulemusel Saksamaaga liidetud ja Saksamaad ja Prantsusmaad eraldava senise Saksa põhilise tööstuspiirkonna Elsass-Lothringeni piirkonna (prantsuspäraselt Alsace ja Lorraine) Prantsusmaale kuuluvaks ja Reini jõe piirkonna demilitariseeritud tsooniks ning seadsid piirangud Saksamaa sõjajõududele.

1936. aastal sõlmis Saksamaa koos Itaalia ja Jaapaniga NSV Liidu vastase Kominterni-vastane pakti.

Tänu Saksamaa agressiivsele välispoliitikale ning Euroopa suurriikide juhtide järeleandmistele suutis Saksamaa hõivata 1936. aastal uuesti Reini jõe demilitariseeritud tsooni, 1937. aastal liita Saksamaaga sakslastega asustatud Austria; 1938. aastal liita Müncheni kokkuleppe tulemusel suure protsentuaalse osalusega sakslastega asustatud Sudeedimaa;

1939. aasta 23. augustil 1939 sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit mittekallaletungilepingu, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti, mille salajase protokolli alusel pidi Saksamaale jääma Poola lääneosa ja Leedu – NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. .

1939. aasta 1. september tungis Saksamaa väed Poolasse läänesuunast ning koos 17. septembril alanud NSV Liidu vägedega pealetungiga Poolale idasuunalt vallutati Poola ning jagati Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Poolaga abistamislepingu alusel seotud Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja, kuid reaalset sõjategevus ei alustanud.

 Pikemalt artiklis Teine maailmasõda

Vaata ka

• Weimari vabariik
• Natsism
• Anschluß
• Saksa Riik
• Suursaksa Riik

Välislingid

• Väga põhjalik ülevaade Kolmanda riigi ajaloost
• Rahvussotsialistlik propaganda
• Fotod Kolmandast Reichist ja samad vaated tänapäeval
• Kolmanda Riigi juudipoliitika ja Iisaeli riigi vastaste võrdlus
• Kolmanda riigiga seotud sümboolika ja kaupade pood

Bibliograafia

1. The Rise and Fall of the Third Reich by William L. Shirer. ISBN 0-671-72868-7
2. The Encyclopedia of the Third Reich by Christian Zenter and Friedemann Bedurftig. (1985 by Sudwest Verlag GmbH & co. KG, Munich)
3. The Coming of the Third Reich by Richard J. Evans. ISBN 0-14-100975-6
4. A Social History of the Third Reich by Richard Grunberger. ISBN 0-14-013675-4
5. Cohen, Nobel, Neuschell,Osheim,Roberts,Strauss (2002). Western Civilization The Continuing Experiment (3rd ed.). pp. 961–962. U.S.A: Houghton Mifflin Company. ISBN 0-618-10208-6.