Reaktsiooni mehhanism

Reaktsiooni mehhanism on kogu keemilise reaktsiooni (brutoreaktsiooni) olemuse kirjeldus kõikide üksteisele järgnevate elementaarreaktsioonide kaudu. Täielik reaktsiooni mehhanism kirjeldab kõiki reaktsiooni staadiume, intermediaate, siirdeseisundeid, keemiliste sidemete katkemisi ja moodustumisi, katalüsaatori toimimist, tasakaalusid, stereokeemiat ja reaktsiooni staadiumide suhtelisi kiirusi.

Kõikides keemilistes reaktsioonides toimub mingite keemiliste sidemete katkemine ja uute sidemete tekkimine. Näiteks bensoiini kondensatsioonireaktsiooni mehhanism. Siin on kasutatud painutatud nooli näitamaks elektronide liikumist sidemete katkemisel või tekkel.

Bensoiini kondensatsioon. Tsüaniidioon ion (CN^-) toimib siin katalüsaatorina (astub protsessi esimeses ja lahkub viimases staadiumis).

Orgaanilises keemias sidemete katkemise ja tekke kõige enam esinevad mehhanismid on:

• radikaalreaktsioonid – kui aktiivne intermediaat tekib homolüütiliselt, s.t. esinevad osakesed, mille valentsorbitaalil on paardumata elektron, nimetatakse radikaalid
• polaarsed reaktsioonid – kui aktiivne intermediaat tekib heterolüütiliselt, s.t. esinevad aktiivsed osakesed, millest ühe valentsorbitaalil on elektronpaar (nimetatakse nukleofiil või anioon) ja teisel osakesel, vastupidi, on vaba orbitaal (nimetatakse elektrofiil või katioon)
• peritsüklilised reaktsioonid – kui moodustub molekulisisene või molekulidevaheline tsükliline siirdeolek üle mille toimub sidemete kooskõlastatud ümberkujunemine.

Vaata ka

• Homolüüs
• Heterolüüs
• Reaktsioonikoordinaat
• Radikaalreaktsioon
• Elektrofiilne liitumine
• Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon
• Nukleofiilne asendusreaktsioon
• Naaberrühma osalemine
• Molekulaarsus
• Kiirust limiteeriv staadium