E-raamat: erinevus redaktsioonide vahel
18. rida: | 18. rida: | ||
2000.a märtsis avaldatud [[Stephen King]]i romaan [[Riding the Bullet]] on esimene teos, mis ilmus vaid e-raamatuna. <ref> http://www.simonsays.com/book/default_book.cfm?isbn=0743204670</ref> |
2000.a märtsis avaldatud [[Stephen King]]i romaan [[Riding the Bullet]] on esimene teos, mis ilmus vaid e-raamatuna. <ref> http://www.simonsays.com/book/default_book.cfm?isbn=0743204670</ref> |
||
Vaatamata |
Vaatamata kriitikale, et e-raamatu lugemine on ebamugavam traditsioonilise raamatu lugemisest on e-raamatu ja tema avaldumisvormid ning –võimalused kasvanud. E-raamatute hulga kasvu võimaldavad püüdlused tagada lugejate rahulolu, millega võetakse üle ning rakendatakse mitmeid traditsioonilise raamatu omadusi. |
||
Lisaks püüavad seadmete väljatöötajad ja tootjad ning e-raamatu arendajad lisada omadusi parendamaks lugeja lugemisvõimalusi võrreldes paberkandjal väljaandega. Näiteks täiendavad lugemiselamust täistekstotsing, teksti juurde märkusi tegemise võimalused, rohkete [[failivorming]]ute toetus ning heli- ja video andmevormingute kasutamine. |
|||
E-raamatute hulga suurenemise ning osatähtsuse kasvu tõttu on probleemseteks valdkondadeks ennekõike õiguslikud küsimused, turvalisus, e-äri olemus ning kasutajale vastuvõetavad hinnamudelid. |
E-raamatute hulga suurenemise ning osatähtsuse kasvu tõttu on probleemseteks valdkondadeks ennekõike õiguslikud küsimused, turvalisus, e-äri olemus ning kasutajale vastuvõetavad hinnamudelid. |
Redaktsioon: 5. veebruar 2013, kell 15:10
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
See artikkel vajab toimetamist. (August 2008) |
Sõnal e-raamat on mitu tähendust.
- E-raamat võib tähendada mistahes teksti või monograafilist teost, mis on tehtud kättesaadavaks elektroonilisel kujul.
- E-raamatuna võib käsitleda juttu, mis on saadetud e-postiga või tehtud kättesaadavaks ükskõik millise tekstitöötlusprogrammi vahendusel.
- Eesti Rahvusraamatukogu kasutab raamatukogundusliku terminina mõistet e-raamat kui litsentsi alusel kasutatav või vaba juurdepääsuga digitaalteavik, milles on ülekaalus otsingut võimaldav tekst ja mis on trükitud raamatu (monograafia) analoog.
Professionaalselt toimetatud e-raamatuid hakkasid esimestena kirjastama Harper Collins[1], Schuster & Schuster [2] ning need e-raamatud nõuavad lugemiseks spetsiaaltarkvara. Tarkvara esitab elektroonilise teksti kujul, mis on mugav kasutajale ning välistab võimaluse, et tekst kopeeritakse või trükitakse paberile.
E-raamatuks nimetatakse ka spetsiaalseid seadmeid, mille abil e-raamatu tekste lugeda. Nende õigeks nimeks on aga siiski e-raamatu luger (e-book reader).
Tekkelugu
Elektrooniliste tekstide tekkelugu sai alguse Gutenbergi projektist, [3] millega alustati 1971. aastal ning eesmärgiks oli teha avalikult kättesaadavaks raamatud jm väärt tekstid elektroonilisel kujul. Tekstiformaadiks valiti lihtne ASCII-formaat, kuna seda on lihtne kasutada erinevate arvutite ja arvutiprogrammide vahendusel ning ta pole koormav ka inimese silmale.
Seoses arvutustehnika seadmete muutumisega 1990ndatel aastatel palju miniatuursemaks, on tulnud kasutusse spetsiaalsed e-raamatu lugerid.
2000.a märtsis avaldatud Stephen Kingi romaan Riding the Bullet on esimene teos, mis ilmus vaid e-raamatuna. [4]
Vaatamata kriitikale, et e-raamatu lugemine on ebamugavam traditsioonilise raamatu lugemisest on e-raamatu ja tema avaldumisvormid ning –võimalused kasvanud. E-raamatute hulga kasvu võimaldavad püüdlused tagada lugejate rahulolu, millega võetakse üle ning rakendatakse mitmeid traditsioonilise raamatu omadusi. Lisaks püüavad seadmete väljatöötajad ja tootjad ning e-raamatu arendajad lisada omadusi parendamaks lugeja lugemisvõimalusi võrreldes paberkandjal väljaandega. Näiteks täiendavad lugemiselamust täistekstotsing, teksti juurde märkusi tegemise võimalused, rohkete failivormingute toetus ning heli- ja video andmevormingute kasutamine.
E-raamatute hulga suurenemise ning osatähtsuse kasvu tõttu on probleemseteks valdkondadeks ennekõike õiguslikud küsimused, turvalisus, e-äri olemus ning kasutajale vastuvõetavad hinnamudelid.
E-raamatu tehnilised lahendused
Tehnilised lahendused võib jagada kolme valdkonna vahel:
- Spetsiaalseadmed ehk nn "pühendatud lugerid" (dedicated readers) mis on mõeldud ainult e-raamatute lugemiseks. Näit. Rocket eBook (tehnilised andmed ja pilt, Gemstar eBooks), eBookwise [5] jt.
- Käeshoitavad lugerid (handheld). Nende hulka kuuluvad pihuarvutid (PDA), elektroonilised märkmikud, mobiiltelefonid jms väikesed seadmed, mis võimaldavad muuhulgas ka e-tekste lugeda. Näiteks: Sony e-raamat [6] - väikese raamatu suurune nahkkaante vahel olev läikivate metallist detailidega e-raamat kestab ühe laadimisega 7500 lehekülge; veel ka Palm’i seadmed [7], Pocket PCd kasutavad [8], Mobipocket [9] jt.
- Töölaualugerid ehk tarkvara, mis sobitub personaal- ja sülearvutitesse. Adobe Reader [10], Microsoft Reader [11], ebrary Reader [12] jt. Eestis tegutseb firma Visioline OÜ [13], mis pakub tarkvara, mida saab installeerida raamatu kasutaja arvutisse. On olemas ka mitmesugust avatud lähtekoodiga või vaba tarkvara. Näiteks FBReader, Calibre, Okular jt.[14]
Ajakirjad, tehniline dokumentatsioon ja valitsusväljaanded on eelisarendatud elektroonilise kirjanduse (e-raamatu) valdkonnad, sest need on väljaanded, mille sisust suurt osa pidevalt täiendatakse või uuendatakse.
Haridussektorile pakutakse lahendusi õppimise lihtsustamiseks. Näiteks e-õpikud võimaldavad teha õppematerjalidesse märkmeid, õppematerjalidest väljavõtteid jms. Sellised õppematerjalid on hõlpsalt kohandatavad õppijate vajadustega ja sisu nõuetega.
E-raamatute olemasolu teeb mugavamaks ja majanduslikult otstarbekamaks väikesetiraažiliste väljaannete väljaandmise, sest trükiarv pole enam oluline. Lihtsate kopeerimisevõimalustega võib kaduda piiratud tiraaži probleem. Heli- ja videomaterjalid täiendavad lugemiselamust.
Tasuta juurdepääsuga teenuste näiteid
- Projekt Gutenberg [3] - esimene e-raamatute pakkuja
- Ebrary [15] - pakutakse üle 102 000 erineva e-raamatu ostmisvõimalust paljudel teemadel. Iga raamatu juures paarileheküljeline näidistekst.
- Developers Team [16] - veebi-ja tarkvara arendusega tegelev firma jagab tasuta it-alaseid veebiväljaandeid.
- Kliinik.ee [17] – OÜ Tervisenõuanne hallatav meditsiiniportaal, mis pakub tasuta e-raamatud.
- Eesti Rahvusraamatukogu – Eesti Rahvusraamatukogus digiteeritud teoste failid (PDF vormingus) on kättesaadavad e-kataloogi ESTER vastavate raamatute kirjete kaudu viitena täistekstile Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR (veebilehelt digar.nlib.ee).
Tasuliste teenuste näiteid
- Eesti Rahvusraamatukogu [18] – võimalus tellida digitaalkoopiat teostest, mille suhtes autoriõiguse kehtivuse tähtaeg on lõppenud.
- Käsiraamatute Kirjastus [19] – kirjastus, mis on spetsialiseerunud juriidiliste materjalide kirjastamisele, kus paberkandjal raamatu kõrval on ka täismahus CD plaat.
Konkurentsi ja võimaluste muutumine
Arvatakse, et e-raamatute tulek vaid toetab raamatukogude ellujäämist tänapäeval ning annab sellele uue tähenduse.[viide?] Laenutused saavad hakata toimuma sisu aegumistähtaja järgi st. juurdepääs materjalile lõpeb, kui kasutusaeg saab läbi. Raamatukogudele võimaldab see mitmekülgsemat kogu.
Raamatukogude vaheline laenutus (RVL) saab tulevikus võimalikuks sekunditega. Kui raamat on elektrooniliselt olemas mõnes partnerraamatukogus, siis on vaja vaid minna raamatukokku ja tellida raamat. Raamat mida kohalik raamatukogu ei oma saab laenutatavaks juba mõne hetke möödudes.
Traditsioonilistele raamatukogudele on tekkinud konkurendid kommertsraamatukogude näol. Nendeks on kirjastajate poolt ülalpeetavad teenused, näiteks ebrary.
Õigus- ja turvaprobleemid
Koostatud on dokument nimega Digital Rights Management (DRM), mis arvestaks autoriõiguse kontekstis uusi olusid. See peaks kaitsma autorite ja kirjastajate kõrval ka teiste kirjastamisprotsessis osalejate õigusi, nagu mitmesugused kujundusega seotud valdkonnad (näiteks kujunduselemendid: šrift, pildid, audio, video) jpm.
DRM lahendusi on kiirelt püütud rakendada raamatute online-müügis. Näiteks Barnes & Noble (www.barnesandnoble.com) tegevus, kus läbirääkimised toimuvad kasutaja lugeri ja teenust pakkuva serveri vahel. Sarnaseid lahendusi töötavad välja veel mitmed firmad, näit. Intertrust, Adobe, Versaware.
Hea DRM lahenduse põhikomponentideks loetakse
- turvaline failivorming;
- juurdepääsu turvalisus ja kasutaja autentimine;
- edastustegevuse ehk suhtluskanali turvalisus;
- kasutamisjuhised, mis hakkavad toimima peale hanget ja
- krüpteerimine.
Ideaalne DRM lahendus kindlasti tagab ka e-raamatu sisu kõik autorikaitsega seonduvad õigused jms vastavalt erinevates riikides kehtivatele seadustele.
Standardid
Loendatakse viis valdkonda, kus on standardid vajalikud:
- sisuformaat;
- failivormingud;
- digitaalsed õigused ja koopiakaitse (DRM);
- jaotamine;
- raamatu tooteinformatsioon (metaandmed).
Eelkõige on need vajalikud ärimudeli väljatöötamiseks ning toodete laiemaks levikuks (vastamaks kasutaja ootustele ehk läbilöömiseks turul).
Viited
- ↑ http://www.harpercollins.com
- ↑ http://www.simonsays.com
- ↑ 3,0 3,1 http://www.gutenberg.org
- ↑ http://www.simonsays.com/book/default_book.cfm?isbn=0743204670
- ↑ http://www.ebookwise.com/servlet/mw?t=book&bi=27007&si=43
- ↑ http://www.aripaev.ee/3631/rubr_artiklid_363105.html
- ↑ http://ebooks.palmone.com/
- ↑ http://www.microsoft.com/windowsmobile/pocketpc/ppc/default.mspx
- ↑ http://www.mobipocket.com/
- ↑ http://www.adobe.com/epaper/ebooks/ebookmall/main.html
- ↑ http://www.microsoft.com/reader/default.asp
- ↑ http://www.ebrary.com/corp/techReader.jsp
- ↑ http://www.visioline.ee/index.php?lang=eng&main=300
- ↑ Dmitri Popov: Open-Source-Software für E-Book-Freunde, Linux Magazin, 24.07.2009
- ↑ http://www.ebrary.com/corp/
- ↑ http://www.dt.ee/blog/category/raamatud/
- ↑ http://www.kliinik.ee/index.php
- ↑ http://www.nlib.ee/eod
- ↑ http://www.eraamat.ee/?yldine
Kirjandus
- Heinsoo, E. 2007. E-raamat loetav ka õues. Äripäev Online : varia, 29.10.2007
- Põldaas, M. 2007. E-raamatute olemus ja tekkelugu. E-konspekt IVA kursuse Sidusinfotööstus raames.
- Sõnaraamat. Dictionary of Library Terms. Eesti Rahvusraamatukogu, 29.10.2007
- Visioline OÜ: E-raamat andmekandjal, 29.10.2007
Välislingid
Vikisõnastiku artikkel: e-raamat |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: E-raamat |